Proosa

muuda
  • Nad võtsid poe ära ostmiseks laenu.
Alguses imedemaa. Riiulitäied sööki ja jooki, pasteedipurgid, küpsisepakid. Üllatus, et raha saab nüüd teenida niivõrd lihtsalt, nii väikse füüsilise pingutusega, tellida, riiulitesse sättida, kaaluda, peenraha tagasi, tänan, järgmise korrani. Esimestel päevadel tormasid nad kellahelinat kuuldes koos poodi, küsisid kombekohaselt ikka ja jälle "ja mida veel?". Neil oli tore, neid nimetati peremeheks, perenaiseks.
Kahtlus saabus koos esimese naisterahvaga, kes ütles vaiksel häälel, kui oli ostud kotti ladunud: mul on praegu veidi kitsas käes, kas ma saaksin maksta laupäeval. Tema järel teine, siis veel üks. Võlatahvel või tagasi vabrikusse. Tahvel paistis neile halbadest lahendustest parim.
Enda vee peal hoidmiseks: unustada himud. Ei mingeid aperitiive ega delikatesskonserve, ainult pühapäeval. Olude sunnil jahedad suhted vendade ja õdedega, kellele algul oli tehtud kingitusi, näitamaks, et jõukust on. Pidev hirm kapitali nahka pista. (lk 25-26)