Portugal

riik Euroopas

ProosaRedigeeri

  • Lissabonis nägin esmakordselt kolooniate pahupoolt. Portugali kolooniast Lourenpo Marquesist pöördusid väed tagasi, haavatud ja kollapalavikku põdenud sõdurid. Nad võeti pidulikult vastu, kohale ilmusid õukond ja diplomaatiline korpus. Sadamas seisid hästi riietatud ja toidetud terved inimesed, ümbritsedes aukartlikult ilusat kuningannat ja paksu kuningat, laevadelt aga tulid kollased varjud, kurnatud, metsikust kliimast pargitud, paljud kõndisid kõikudes, teisi kanti, oli ka lihtsaid naisi, kes kibedasti nutsid, sest nende poegi polnud tagasipöördujate hulgas. Mäletan, et koduteel ütles isa pilkavalt: "Kolooniate õnnistus." (lk 26)


  • Luuletaja Ovidius pagendati räpasesse Musta mere äärsesse sadamalinna. Kuningas George'i aegne Inglismaa saatis oma taskuvargad ja röövlid Austraaliasse. XIX sajandi Prantsusmaalt saadeti süüdi mõistetud kurjategijad Prantsuse Guajaanasse. Portugal saatis oma soovimatu kontingendi Mosambiiki.


  • Portugalil on kõikide Kagu-Aasia kaupade monopol. Ta muutub jõukaks, tugevaks ja mõjuvõimsaks. India mere maadest kuhjuvad varandused Lissaboni. Kaubaks loetakse ka Aafrikast jahisaagina saadud inimesi, keda nende musta nahavärvi tõttu üldse inimsoo hulka ei arvata. Neid aetakse taga, püütakse ja pannakse ahelaisse, müüakse ja ostetakse turgudel ning koheldakse kui loomi, keda ainult siis tasub hoida, kui tema eest on raha makstud. Austust vääriv on olla kaupmees Kagu-Aasias. Tolle aja kõige tasuvam äri on aga orjakauplemine. Tajos heidavad ankru kõikide Euroopa riikide kaubalaevad. Äri õitseb ja hinnad määravad portugallased. (lk 58)
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973


VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel