Pronkssõdur

Proosa

Karbi käitumisest parteibossidega, kellega suurobjektide puhul paratamatult suhelda tuli, rääkis raamatu esitlusel ilmekalt rahvusraamatukogu legendaarne direktriss Ivi Eenmaa. Raamatukogu parkla (mida ei tulnudki) pidi olema pronkssõduri kolmnurkse väljaku all. Parteiideoloog Rein Ristlaanele ütles Karp rahulikult: "Eks see sõdur tuleb sealt varem või hiljem ära viia." Ristlaane nõutud Lenini kuju valmivasse raamatukokku ei tulnud ning ära jäi ka öös karniisil vilkuma pidanud kompartei ülistusreklaam.
- Karin Hallas-Murula, "Euroopa parim arhitektuur" Sirp, 29.07.2010

Ma ei kujuta ette, et keegi võiks minna Tõnismäele ja ööpimeduse varjus kraana konksu otsa riputada pronkssõduri ja sellega kuhugi ära sõita. See pole õigusriigile kohane lahendus.
- Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil; Mirjam Mäekivi "Ansip ei välista pronkssõduri saatuse otsustamist riigikogus", Postimees, 29. juuni 2006

Seega on Eesti venekeelsete elanike tüüpiline meediarepertuaar tegelikult segu eri geopoliitilist päritolu kanalitest. Üks näide hiljutistest sündmustest: kuigi Venemaa kanalid väitsid, et pronkssõdur on hävitatud, teadsid inimesed ometi tulla lilli tooma kuju uude asukohta. Küsimus on eeskätt selles: millise pildi panevad inimesed sissetulevast infost kokku oma peas.
Oluline roll ajaloo mõtestamisel on ka haridussüsteemil. Ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpikud, rääkimata metoodilistest materjalidest, ei jäta just palju ruumi oma peaga mõtlemiseks. Tuupimis- ja faktikesksus on kogu Eesti haridussüsteemi häda.

Usun, et ka vene koolides võivad õpilased vuristada mehaaniliselt aastaarve. Neile ei õpetata aga seda, kuidas läheneda tekstidele allikakriitiliselt ja konteksti arvestavalt ning tulla toime eri vaatenurkadega. Huvitav oleks teada, kas mõni ajaloo- või kirjandusõpetaja andis enne dramaatilisi sündmusi õpilastele ülesande analüüsida, kuidas pronkssõduri kui sümboli ümber põimuvad probleemid: väikeriigi okupeerimine, fašism ja stalinism.

Triin Vihalemm, Pronksiöö järgne intervjuu: Riho Laurisaar, "Triin Vihalemm: oma õigust taga ajades teist poolt ei kuule", EPL, 05.05.2007

Hea näide on Pronkssõduri viimine Tõnismäelt. Kõigest mõni kuu varem oli Moskva eeslinnas Himkis hävitatud üks Suure Isamaasõja monument, et teha ruumi uutele ehitistele. Seda ei märganud peaaegu keegi. Ent Pronkssõdur oli Tallinnas muutunud poliitiliste ja etniliste pingete sümboliks ning selle kohmakas kõrvaldamine vallandas tänavarahutused. Kui sellest midagi õppida, siis seda, et lahendust tuleb otsida probleemi põhjustele, mitte sümptomitele.
- Marek Tamm, intervjuu: Indrek Tark, "Ajaloolane Marek Tamm: poliitikutele polegi vaja monumente püstitada" EPL, 01.07.2020