Nagu näiteks šaakalgisümboliseeribraisakull inimese (seega ka inimeste loodud kirjanduse) jaoks midagi võigast, paha ja alatut. Aga looduse seisukohalt on raisakull niisama süüdimatu nagu ükskõik milline teine objekt (sinilill, siil, munakivi, hõbepaju, mereahven jne.). Ta täidab vaid oma funktsiooni. Raisakulli funktsiooni seega.
Nimelt on püstitatud eeldus, et ka (inimese loodud, ehitatud, kindlustatud) bürokraatia on ajapikku saanud millekski väga iseeneslikuks, on muutunud osakeseks loodusest endast, seega automaatselt ka millekski üsna paratamatuks ja täiesti süüdimatuks. Või veelgi täpsemalt: selle romaani loodus, selle romaani maastik ongi bürokraatia ise, ja selles tegutsevad täie endastmõistetavusega nii raisakullid kui ka näiteks varblased või vanad varesed. Miks ka mitte?