Teet Kallas

eesti kirjanik

Teet Kallas (sündinud 6. aprillil 1943 Tallinnas) on eesti kirjanik.

Teet Kallas, 2010.


ArtiklidRedigeeri

  • Nagu me teame, pole loodus ei hea ega halb, ei naljakas ega traagiline. Loomariik kui osake loodusest seega samuti mitte. Loodus on loodus, tema toimib — tema on. Oma suhtumised, aktsendid, võrdlused, sümbolid, ülekanded, hirmud, õnned on loodusele andnud inimene.
  • Nagu näiteks šaakalgi sümboliseerib raisakull inimese (seega ka inimeste loodud kirjanduse) jaoks midagi võigast, paha ja alatut. Aga looduse seisukohalt on raisakull niisama süüdimatu nagu ükskõik milline teine objekt (sinilill, siil, munakivi, hõbepaju, mereahven jne.). Ta täidab vaid oma funktsiooni. Raisakulli funktsiooni seega.
  • Nimelt on püstitatud eeldus, et ka (inimese loodud, ehitatud, kindlustatud) bürokraatia on ajapikku saanud millekski väga iseeneslikuks, on muutunud osakeseks loodusest endast, seega automaatselt ka millekski üsna paratamatuks ja täiesti süüdimatuks. Või veelgi täpsemalt: selle romaani loodus, selle romaani maastik ongi bürokraatia ise, ja selles tegutsevad täie endastmõistetavusega nii raisakullid kui ka näiteks varblased või vanad varesed. Miks ka mitte?
  • Tolle artikliga seoses meenus 19 aastat tagasi "Noorte Hääles" ilmunud sõjakas retsensioon, kus Enn Vetemaa "Monumenti" käsitleti ei kuidagi teisiti kui naftaliinilõhnalise uudisteosena. Mäletatavasti tekitas too artikkel meie oludes enneolematu poleemikatormi. Nüüd on "Monument" oma kunstiväärtused ajas (ja paljudes keeltes) ammu kinnistanud...
  • Päris kõrvupidi pole "Monument" siia arutlusse siiski tõmmatud. Väärib võrdlemist Sven Voore ja Max Savi maailmapilt, väärivad võrdlemist muutunud foonid. Ja küünilisuse astmed. Sven Voore teadis, et on küüniline ta, isegi kannatas selle all. Max Savi jaoks on see kuues või seitsmes meel, ja päris loomulik, et oma meeleorganeid ei saa inimene hukka mõista, haistmise või nägemise pärast kannatada.
  • Minu meelest on teose selgrooks ennekõike stiil. Maha märgitud juba Jõerüüdi luules, teoks tehtud lühiproosas, põhielemendiks saanud selles raamatus. Võime ju vaielda, kas stiil on primaarne või mitte, aga stiilist ei pääse me kuhugi. Stiil tähendab kunsti. Stiil või stiilipuudus määravad andekuse või andetuse. Aga antud juhul kannab stiil maailmavaadet (ligilähedaselt näiteks kujutava kunstiga). Jahetäpset, valusat, lõikavat.


VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel