Linnapea

Mary Martha Pearson, "William Taylor Copeland, Londoni lordmeer" (1835)

Proosa

• Hea linnapea on kasuks kõigile. Miks siis taganetakse heast, mida on võimalik teha?
  • Victor Hugo, "Hüljatud", Esimene osa – Fantine

• Madlike ja Liisbet ei saa aru, miks peaks proua linnapea minestusse langema, kui Alva tema ballile ilmub. Aga see tuleb sellest, et nad ei taipa midagi erinevustest tavaliste inimeste ja peenema seltskonna vahel.
  • Astrid Lindgren, "Madlike ja Jaanikingu põnn", tlk Vladimir Beekman

• Olin kuulnud, et juudi modistid õeksed Straussid on linna parimad, kuid kohutavalt kallid. Astusin nende ärisse Kullasepa tänaval. Jah, neil oli küll üks (!) valge viltkübar. Vähese otsimise järel toodi see küll välja, kuid oli teine kauasest seismisest muutunud kohati veidi kollaseks. Õeksed kaebasid, et selliseid asju ostetakse vähe, selletõttu ei saa pidada suuremat ladu. Lubasid paari tunniga ära puhastada. Ühtlasi tõid välja suure lehvikutaoliselt korraldatud jaanalinnusule ja leidsid, et kui see moele vastavalt üle kübara laotada, siis polegi näha, et kübar on laos seisnud. Vaidlesin vastu, et ei saa teha nii suuri väljaminekuid. Sõna lausumata toodi veel välja pikk jaanalinnusulgedest boa ja öeldi: "Kui te veel selle boa õlgadele võtate, olete elegantseim daam kellaviieteel." Ma naersin, kuid õeksed jätkasid: "Me teame, et linnapea palk pole suur, kuid linnapea proua peab ilus olema. Anname teile need asjad sisseostuhinnaga, neid on niikuinii raske maha müüa." Hind polnud tõesti kõrge. Niisiis lahkusin Straussi ärist "Straussidega" kübaral ja "Straussidest" boaga.
  • Elfriede Lender, "Minu lastele", 2010, lk 216

• "Pan Michaś!" ütles pan Ryś lõpuks, kui oli juba turuplatsil ringi vaadanud. "Mis on saabuja kohus teha, kui ta jõuab tundmatusse linna?"

"Vist... vist järele kuulata, kuidas on linna nimi, tutvuda ta ajalooga, välja uurida, kes on ta kangelased, kes on linnapea, kui palju on linnas elanikke, kui palju mehi, naisi, lapsi..."

"Kui palju koeri, kui palju kasse, kui palju prussakaid..." pilkas pan Ryś heatujuliselt. "See kõik on õige. Aga mina panen ette midagi muud: astuda selle kangelase ausamba juurde ja teha temaga tutvust. Sambal olev kangelane on hoopis tähtsam kui linnapea. Eks ole tõsi?" (lk 43)

• Anna Kamieńska, "Nonpariisis ja kusagil mujal", tlk Aleksander Kurtna, 1972

• Kuulen, kuidas Sa alumisel korrusel kõnnid. Sa lähed välja, tagahoovi. Süda peksleb, ma tunnen kiusatust joosta akna juurde ning Sind salaja jälgida. Kuid kõik on nii lämbe, molekul molekulis kinni, ning ma ei saa tõusta. Mu jalad ei liigu. Sa ütlesid eile öösel: "Linnapea käskis mul Arthur Granti juuresolekul suu pidada. Ta käskis mul suu pidada." See lõbustas ja ühtlasi solvas Sind, mina aga olin raevunud, soovisin, et Sa oleksid... oleksid keegi teine, keda see ei lõbustaks ega solvaks, mitte hea mees, mitte tasane mees, vaid keegi, kes selle tõpra põrgusse saadaks. Olen oma abikaasale hoolitsev naine.

Kolm aastat oled Sa reportereid üle trumbates Tema Hiilguse Linnapea heaks töötanud. Lõunasöögid, ootamatud sõidud, pressikonverentsid, konverentsid Detroidi väljavihastatud linnaosade komiteedega, kogu vihase Detroidiga, valgete ja mustadega, askeldava, kurjakuulutava Detroidiga. Kolm aastat! Ja nüüd käsib ta Sul suu pidada. Kui palju Sa tema pärast valetasid. Sa ei osanud väärikalt valetada, ta käsib Sul suu pidada, mu keha pakitseb, nagu hakkaks ta endast välja heitma meie armastuse õudset lõppu, mingit verist lapsetompu. Kui abielu otsa saab, kas jääb siis veel kedagi, kes seda mõistaks? Tunnistajaid ei ole. Ei ole mingit mustades sukkades tüdrukut, mingit noormeest, kõik tunnistajad on läinud, suureks kasvanud, edasi liikunud, kadunud. (lk 31)

• Joyce Carol Oates, "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 27-49

• Linnapea töö lõpetamine oli minu jaoks ootamatu. Ma ei ole selleks kuidagimoodi valmistunud ja mul on kuni viimase hetkeni, kuni homme õhtuni, töökohustused. Sellel suvel sai väga palju tööd tehtud: suvel ei ole volikogu istungeid, sest volinikud puhkavad ja siis oli ka tunduvalt rahulikum asju ajada.
• Muidugi ma tulin ise otse parlamendist, eks mul oli nendele inimestele, kellega ma olin olnud, kas koalitsioonis või opositsioonis, erinevatel pooltel, hoopis lihtsam helistada, sest ma lihtsalt teadsin kõiki inimesi. Narva kindlasti vajabki linnapead, kes Tallinnas suudab koputada eri ustele ja ma olen näinud väga palju ministeeriumite ametnikke, kes ei ole kunagi ära öelnud abist.
  • Katri Raik, intervjuu: Mari Peegel, "Katri Raik: Narvast ja poliitikast ei kao ma kuhugi", ERR, 15.09.2023

Luule

Linnapea võib panna jala taha,
näpistada võib ja müksata,
lasta maha, lasta püksid maha,
ringi lasta kas või püksata.

Sest linnapea on Linna Pea,
Silm, Kõrv,
         Maks, Kops,
               Põrn, Põis,
                     Trahhea.

• Joel Sang, "Ood linnapeale" raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele" (Vagabund 1991)