Pressikonverents

Socks, USA esikass 1993-2001, pressikonverentsil Valges Majas.

ProosaRedigeeri

  • Astusin läbi Petja Hazini poolt töö juurest, kuulasime Putini pressikonverentsi. Ta valetab nagu õlitatult. Naeratab, viskab nalja. Ilmneb, et okupatsioon oli ainult nali. Need olid ammuilma plaanitud õppused. G8 Sotši tippkohtumise boikoteerimise ähvarduse kohta kostab Putin: "Kui nad ei taha, ärgu tulgu!" (4. märts 2014, lk 126)
    • Andrei Kurkov, "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest". Tõlkinud Anu Wintschalek. Äripäev, 2014


  • Nõupidamistele järgnenud pressikonverentsil luges Putin ette pressiteate. Selle alus oli ilmselt ametnike kirjutatud tekst, aga Putin oli peaaegu iga selle lõiku ise käsitsi parandanud ja täiendanud. Kui keegi arvab, et Putinit juhib masinavärk, siis see juhtum tõestab vastupidist. Putin sõnastab ise põhisõnumi, mis saadetakse Venemaalt maailma. (lk 156)
    • Jessikka Aro, "Putini trollid: tõsilood Vene infosõja rindelt". Anonüümne tõlge. Tallinn: Rahva Raamat, 2020


  • [Toomas Sildam:] Kuu aega hiljem – 9. novembril 1989 – langes Berliini müür. Mis tunne see oli?
[Bruno Saul:] See oli, nagu öeldakse, eksitus.
[Toomas Sildam:] Kuidas nii? Berliini müür oli eksitus, mitte selle langemine.
[Bruno Saul:] (Naerab) Langemine sellel päeval oli eksitus. Günter Schabowski, [võimupartei] Berliini linnakomitee esimene sekretär, pidas pressikonverentsi. Üks ajakirjanik esitas küsimuse, millal langeb Berliini müür. Schabowski vastas, et see võib langeda kohe.
Sellest sõnast "kohe" oli küllalt, et rahvas läks tormijooksule...
[Toomas Sildam:] Ja kui rahvas läks, mis tunne teil siis oli?
[Bruno Saul:] Nägime seda siis, kui [müüri] lammutamiseks läks juba Brandenburgi väravate juures. Aga see toimus õhtul kella 10 paiku, elektrivalguses. Meil oli samasugune õnnetunne sees, et lähme ja ühineme nendega.
Lääne-Berliinist tulid veoautod suurte šampusekoormatega, kes aga tahtis, see sai šampusepudeli, lõi kaela maha, kulistas alla ja lõi asfaldile puruks.


  • Kadrioru lossi avamise järgselt vilksatas meedias arvamusi, et väljapanek on keskpärane. Seda võis kuulda ka mõne kunstiteadlase suust. Pressikonverentsil küll selgitati ajakirjanikele olusid, milles kujunes väliskunsti kollektsioon, eeskätt piiratud materiaalseid võimalusi, samuti suuri kaotusi sõja ajal. Siiski ei näi inimesed mõistvat, et kuigi miniatuurne Rembrandti pildike suuruses 10,8 x 7 cm ei ole alati maksnud ligemale nelikümmend miljonit Eesti krooni, on selliste kuulsuste hind olnud Eesti Kunstimuuseumile alati kättesaamatu.