Saarlased

Saarlased on üks Saaremaal elutsev isemoodi höim.

ProosaRedigeeri

  • Saarlased olivad tublid laevadega purjutama ja oli neil Lääne meri tuttav küll pitkiti ja põigiti. Vahvuses ja osavuses meresõal ei annud Saarlased mingisugusele võõrale rahvale järele ja Rootsi rannad ja mereäärsed linnad on nad mitukord puhtaks ja paljaks teinud ja mõne linna suutumaks ära hävitanud. Kaubalaevadele olivad nad kardetavad mereriisujad, sest riisumine võitlemise kombel ei teinud sell ajal nimesi auutumaks.
    • Jakob Hurt, "Pildid isamaa sündinud asjust", "Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu".
  • See, mis väljapoole võib tunduda rumala kihistamisena, on tegelikult sageli saarlase, vähemalt Mustjala kandi oma, olemus – ainus võimalus oma kohmetust varjata.
  • Ka kodustes majatalitustöödes paistab Saaremaa naesterahva osavus silma — iseäranis mis tubade sisseseadmist puutub. Peale välis- ja mitmesuguste meestööde on Saaremaa naesterahvas osav oma näputöös. Seesama naesterahvas, kes katust teeb, või hobuseriistu parandab, oskab ka väga hästi õmmelda masinaga, Soome telgedel kunstkangast kududa, kõiksugu väljaõmblusi teha, jne. On isegi neid maal, kes head muusikatundjad on orelil ja klaveril mitme hääles lauluviisid ja tantsu tükke mängivad, laulukoorisid juhatavad, ja kooriga kirikutes ja pidudel ette astuvad.
    • Artikkel "Saaremaa naesterahvas" ajalehes Saarlane, 1921 nr 45; cit. via: Vera Poska-Grünthal, "See oli Eestis: 1919-1944", Stockholm: Välis-Eesti ja EMP, 1975, lk 20

LuuleRedigeeri

Mõeldi ülal: taevast saata
inglit naeruks tal ei saa,
ja siis ühel päeval, vaata,
jumal lõigi Saaremaa.

Saaremaa niisama paese,
aga naeruks hiidlasel:
ta lõi sinna naljavaese,
aga tööka saarlase.

 
Vikipeedias leidub artikkel