Saunaviht

Proosa

Hakatuseks käis kodanik saunas, kohe terve׳ perega. Pesid ennast üleni sooja veega puhtaks, et siis tulevad paremad mõtted. Äi tahtis vanast harjumusest koguni vihta osta, aga kodanik noomis, et priiskamisel olgu nüüdsest peale lõpp, saunapiletite ostmiseks sai nagunii ämma kaelakee pandimajja viidud. (lk 7)
- Astrid Reinla, "Kodanik alustab uut elu", rmt: Astrid Reinla, "Kodanik on loll", 1994, lk 7–8

Luule

Kuis võlus andund kaseviha joovastav aroom,
tiin' leitsak, salvav pähe nagu viin!
Nii võimata näis hingamine siin,
kun sulet silmin tardus verine fantoom.

Ning udu keevan puhangun nahk pakatas.
Viht keev teraskisaline pures õlga,
viht sitke, kui laavan leotet, sulas selga...
Üks kivi kerisel, nii kuulsin, praksatas.

Heiti Talvik, "Leil" [1923], rmt: "Legendaarne" (2004), lk 19