Antonio Rotta, "Soovituskiri" (1872)

Proosa muuda

  • Ema pani hetkeks silmad kinni, otsekui tahaks enne rääkima hakkamist end koguda. "Ta on arukas tüdruk. Küll ta leiab midagi. Tal on ju korralik taust. Frank annab talle hea soovituskirja."
"Ei noh, erikuradi võimas. Louisa Clark oskab väga hästi röstsaia peale võid määrida ning teekannuga askeldaminegi ei käi talle üle jõu."
"Suur tänu julgustuse eest, isa." (lk 15-16)
  • Järgnes kerge paus ning siis pööras pr Traynor pilgu taas kaustale. "Kui vana te olete?"
"Ma olen kakskümmend kuus."
"Ja oma eelmisel töökohal töötasite te kuus aastat."
"Jah. Teil peaks olema minu soovituskirja koopia."
"Ee..." Pr Traynor tõstis selle üles ja kissitas silmi. "Teie eelmine tööandja ütleb, et te olete "soe, jutuhimuline ja elurõõmus inimene"."
"Jah, ma maksin talle selle eest."
Jälle see pokkerinägu.
Oh kurat, mõtlesin ma. (lk 28)