Surivoodi

Surivoodi on voodi, milles keegi sureb.

Proosa

• Sest mis on maja? Üks vihmavari ja tuulevari, üks ulualune, mis peab küllalt ilma ja tuult, et saaks seal oodata, kuni väljas jälle valgeks läheb; kuni tuleb talvehommiku Esimene Vares; kuni tuleb Kevad; kuni tuleb Talv; kuni elu saab otsa ja sa võid seal oma Surivoodile heita. See on maja.
  • Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019, lk 64

Luule

Kuigi surm on suu ees,
       veetleb kauguskihk.
Igas rohus vägi,
       igas oma kihvt.
Ihkad surivoodilt
       lendu sina ka.
Ema vihtleb poega
       naistepunaga.

• Jānis Peters, "Vägiheinast, kortslehest ja naistepunast", tlk Andres Ehin, Ly Seppel, rmt: "Läti uuema luule valimik", Tallinn: Eesti Raamat, 1997, lk 153