Naistepuna

Naistepuna (Hypericum L.) on malpiigialaadsete seltsi naistepunaliste sugukonda kuuluv taimede perekond ligi 400 liigiga. Eestis kasvab 4 liiki. Depressiooni- ja põletikuvastase ravimtaimena tuntud liht-naistepuna on kariloomadele mürgine. Ameerikas on see osutunud invasiivseks võõrliigiks.

Jane Loudon, Inglismaal leiduvad naistepunaliigid (1846)

Henry Moon, "Hypericum oblongifolium" (1886)

Proosa

• Punast värvi võib saada naistepunast. Tema asukohale viitab ka kreekakeelne nimetus — Hypericum perforatum: hypo — keset, erici — kanarbik; perforatum — ladina keeles "läbitorgatud". Naistepuna õied koosnevad viiest kollasest mustade joontega kroonlehest. Tolmukaid, mis on alt kokku kasvanud kolmeks kimbuks, on palju. Lehed on vastakud, veidi kahetahulised, varre pikkus on 30—60 sentimeetrit, õitseb juunis ja juulis.

Vanasti peeti naistepuna imettegevaks taimeks. Temaga kuulutati tulevikku. Mindi ja küsiteldi temalt: "Kui sa minusse suhtud hästi, siis annad mulle verd; kui aga vaenuliselt, siis tood mulle muda". Selle peale murti õis. Nüüd imbus varre murdekohalt veripunast, mõnikord aga ka halli mahla.

Naistepuna kasutatakse kui välispidist ravimit haavade kokkukasvamisel. Naistepunaõite kuum tee, mis on äädikaga või mõne teise happega kergelt hapuks tehtud, värvib riide punaseks. (lk 172-173)

• Nikolai Verzilin, "Robinsoni jälgedes", tlk Alviine Rummo, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949

• Euroopas ei ole liht-naistepuna iial eriliseks probleemiks olnud, sest seal on palju putukaliike, kes söövad teda nii tugevasti, et ta arvukus on tugevasti piiratud. Lõuna-Prantsusmaal on kaks mardikaliiki niivõrd kohastunud sellele umbrohule, et söövad ainult seda.
  • Rachel Carson, "Hääletu kevad", tlk Ain Raitviir, 1968, lk 77

• Ka korjasid neiud-noorikud heinamaarjapäeval taimi, millega lõngu keedeti ja värviti, nagu naistepuna, värvmadara juured ja teised. Naistepunast ja värvmadarast saadi kollast ja punast värvi. (lk 98)
  • Kustas Põldmaa, "Nurmelt ja niidult", Tallinn: Valgus, 1976

• "Aga kas pajukoor veritsemist mitte ei suurenda?" küsisin. Emand Fitz noogutas heakskiitvalt.

"Ojaa. Vahel küll. Seepärast annamegi ühe korraliku peotäie äädikas leotatud naistepuna otsa. Kui on täiskuu ajal korjatud ja korralikult jahvatatud, siis paneb verejooksu kinni." Jamie võttis kuulekalt suutäie verejooksu peatavat lahust, silmad vängelõhnalisest äädikast märjad. (lk 122)

• Diana Gabaldon, "Võõramaalane" 1. raamat, tlk Lauri Vahtre, Tallinn: Varrak, 2014

• Kokkuvõtteks sai siit-sealt välja lugeda, et vanust on juurde tulnud. Oli ka teine võimalus — et Ole Mbatianil on depressioon. Kui kurbus sündimata jäänud poja pärast liiga suureks läks, määras ta endale raviks päevalilleõlis leotatud naistepuna ja roosilõhnalist kuldjuurt. Tavaliselt oli sellest abi.
  • Jonas Jonasson, "AS Kättemaks on magus", tlk Kadri Papp, 2021, lk 15

• Eira tahtis midagi öelda ja jättis siiski ütlemata. õige hetk tuli ja kadus taas. Bosse Ring tõusis püsti ja läks kitsukesse kööginurka. Eira kuulis, kuidas ta seal tuhnib.

"Kae nalja, Lilly vend suri ära, aga viin jäi alles." Mees tõmbas leitud pudelil korgi pealt ja nuusutas, luges käsitsi kirjutatud silti. "Naistepuna, ohoh. Pole paha.”

"Mina tean, et vanasti kasutati seda depressiooni vastu," ütles Eira.

"Kas leppisime kokku, et sina sõidad?" (lk 247)

• Tove Alsterdal, "Neeluauk", tlk Kadi-Riin Haasma, Tallinn: Varrak, 2022

• Meie maksas on teatud ensüümid, mille kaudu väga paljud ravimid, aga ka ravimtaim naistepuna, metaboliseeruvad. Sellepärast on naistepunal väga paljude ravimitega koostoimeid.
• Huvitav on lisada veel, et naistepuna suurendab naha valgustundlikkust ning selle tarvitamise ajal tuleks hoiduda päevitamisest, vältimaks nahapõletike teket.
  • Janne Sepp, Tartu Ülikooli farmakognoosia nooremlektor, intervjuu: Airika Harrik, "Eesti inimene joob aastas ära 20 tassi ravimtaimeteed", ERR, 06.02.2023

Luule

vaid sinu nimest
võlutuna noppisin
sind naistepuna
ära talle ütle et
nägid mind tõotust murdmas

• ülemmunk Henjō, tlk Rein Raud, rmt: "Süda on ainuke lill", Tallinn: Eesti Raamat, 1992, lk 57

Lõikeheinu peeneks lõika,
härjapäid eks võtta või ka
ühes piibelehepulbriga.
Naistepuna, vorstipuju
teevad isu, loovad tuju.
Vahulilli võta kulbiga.

• Muttiska laul, Marja-Leena Mikkola, "Anni Manninen", tlk Leelo Tungal, Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 50

Poiss, kes ammuilma
       igatsusest ohkab,
armast naistepuna
       metsaveerel kohtab.
...
Kuigi surm on suu ees,
       veetleb kauguskihk.
Igas rohus vägi,
       igas oma kihvt.
Ihkad surivoodilt
       lendu sina ka.
Ema vihtleb poega
       naistepunaga.

• Jānis Peters, "Vägiheinast, kortslehest ja naistepunast", tlk Andres Ehin, Ly Seppel, rmt: "Läti uuema luule valimik", Tallinn: Eesti Raamat, 1997, lk 152-153

nyyd ei aita enam ykski rohi - ei
naistepuna ei harakiri kartke talve niikaua
kuni on alles veel kasvõi sõrmkybaratäie
jagu lund võib ta hiilida ka teie akende
taga kartke talve - uskuge mind ma olen
näinud lumevere värvi silmadega talvelapsi
nad ei sula kunagi

• Jim Ollinovski, "KYMME", lk 30, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009

"Kellega siin peab magama,
et süüa saada?" küsib uss ja
jätab vahele liht-naistepuna
sukeldudes kasteheina
panemata tähele, et keegi
niites heina, põldohakatele
on lõunapausil jäänud unele

• Lagle Suursild, "Aialuule", 2023