Taltsutamine

ProosaRedigeeri

  • Issand, kui kole aeg on noorus! Nii vägevalt tundeid ja nii kesiselt aimu, kuidas neid taltsutada!
    • Robertson Davies, "Viies osaline". Tõlkinud Mati Soomre. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 114


  • Haigur vahtis teda, silmad juhmilt pärani. Lutikas oli linnu taltsutanud nii, nagu pöialpoistel kombeks: sa värvid ennast roheliseks nagu konna, siis passid rabas ja krooksud, ja kui mõni haigur katsub sind ära süüa, jooksed tal mööda nokka üles ja lööd ta peaga uimaseks. Kui ta toibub, oled sa talle juba ühte erilist õli - selle valmistamine võtab terve päeva ja selle lehk oli terve Vahtkonnamaja tühjaks peletanud - ninna puhunud, nii et lind vaatab sulle korra otsa ja arvab kohe, et sa oled tema emme.


  • Elu on ju igal ajastul suures osas soovide taltsutamine, sest soovid võivad perutada nagu noored tulised hobused, aga sul tuleb neile päitsed pähe panna ja suurauad suhu suruda, midagi pole parata.
    • Olivia Saar, "Rohetav raiesmik", rmt: Olivia Saar, "Humalapuu", 2005, lk 113


KirjandusRedigeeri