Tolmeldaja

ProosaRedigeeri

  • Inimene sõltub looduslikest tolmeldajatest rohkem, kui ta tavaliselt aru saab. Isegi farmer mõistab harva metsmesilaste tähtsust ja osaleb abinõudes, mis ta mesilaste teenetest ilma jätavad. Mõned põllumajanduskultuurid ja paljud metsikud taimed sõltuvad osaliselt või täielikult tolmeldavatest putukatest. Põllukultuuride tolmeldamises osaleb mitusada liiki metsmesilasi — ainuüksi lutserni õisi külastab sada liiki. Ilma putuktolmlemiseta sureks välja enamik ülesharimata alade muldasiduvaid ja muldarikastavaid taimi, millel oleksid kaugeleulatuvad tagajärjed terve paikkonna ökoloogiale. Paljude metsataimede, puude ja põõsaste paljunemine sõltub putukatest. Ilma nende taimedeta leiaksid paljud metsloomad tunduvalt vähem toitu. Teeservade puhastamine umbrohtude ning põõsaste keemilise hävitamisega hävitab tolmeldavate putukate viimased pelgupaigad ja lõhub elusidemed. (lk 70)
  • Puid pritsitakse kevadel (tavaliselt 0,9—2,25 kg DDT-d 15 meetri kõrguse puu kohta, mis võrduks 25 kilogrammiga hektari kohta seal, kus jalakaid on palju) ja sageli teist korda juulis umbes poole võrra väiksema mürgikogusega. Tugevad pritsid juhivad mürgi ka kõrgeimate puude kõikidesse osadesse, tappes mitte ainult hävitamisele määratud üraskid, vaid ka teised putukad, kaasa arvatud õisi tolmeldavad liigid, röövämblikud ning mardikad. (lk 96)

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel