Aga kui me praegu õue läheme, kas siis saame aru, et elame uues ajastikus? Eestis mitte. Meie seisu võiks nimetada puhta keskkonna lõksuks. Me arvame, et meid maailmamured ei puuduta ja et me neid ei põhjusta.
Samal ajal kasutame me energia tootmiseks põlevkivi ja oleme halvas esirinnas CO2 koguselt inimese kohta. Me tarbime toitu, mis on toodetud teisel pool maakera vihmametsade hävitamise hinnaga, ja meie poole liiguvad teiste hulgas ka kliimapagulased, kellel ei jätku enam kodumaal puhast vett või kelle kodu ähvardab üleujutus.
Seega: ka meie õhus on uut ajastut tunda ja me ka ise õhutame seda takka.
