Mulle meeldib mõelda nii, et kontserdimuusika kirjutamine on võrreldav filosofeerimisega ja ma kasvan hinges seeläbi. Filmis tuleb toetada tunnet ja püsida pildist lähtuvas raamistikus, nüüdisaegne kunstmuusika on palju vabam keskkond. Sellega tegelemine arendab inimest hingelt ja vaimult palju rohkem. See ei tähenda aga, et filmimuusikat oleks lihtne kirjutada, filmimuusikas on oma keerukus, ilu ja valu. Filmimuusika loomine nõuab kiirust, kavalust, süsteemsust ja võimet teha pidevalt kompromisse.