Rachel Heller (* 1929), "In transit", s.d., maalitsüklist 1980-2008

Proosa muuda

  • 85. Kurjus on inimteadvuse kiirgus teatavates üleminekukohtades. Tegelikult pole näivus mitte meeleline maailm, vaid temas olev kurjus, mis meie silmale moodustab küll meelelise maailma. (lk 376)
  • 105. Selle maailma peibutusvahend ja garantii selle märgiks, et see maailm on vaid üleminek, on üks ja seesama. Seda õigusega, sest ainult nii võib see maailm meid ära peibutada ja see vastab tõele. Kõige halvem on aga see, et pärast õnnestunud peibutamist unustame me garantii, ja nõnda on hea meelitanud meid kurjale, naise pilk tema voodisse. (lk 379)
    • Franz Kafka, "Vaatlused patu, kannatuse, lootuse ja õige tee kohta", tlk Mati Sirkel, rmt: "Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja lühilood", 2002


  • Aeg enne ja Aeg pärast.
Ta võis kalendris näidata, millal piir ületati, kuid tema sisemuses oli üleminek ähmasem ja pikem ning võttis kaua aega. Aeg, mil julgus teda pisitasa, päev-päevalt, piisk-piisalt maha jättis ja asendus arusaamaga, et kõik on kadunud. Et mitte miski ei saa talle kunagi piisavalt tähtis olema, et ta oleks valmis saatusele väljakutset esitama. Valmis millegi eest võitlema, kuna ta teadis, et kõik on nagunii hiljaks jäänud.
Ja tema suurim mure, mis muutis kõik ületamatuks, oli see, et Aeg enne oli jätnud tema mällu ebamäärased fragmendid, samas kui Aeg pärast oli kogu oma energia pühendanud sellele, et püüda nende mälestuste puudumist tähtsusetuks muuta.
Ta isegi ei teadnud enam, mis tal puudu on.


  • Koit ja hämarik on põhjamail väga varjundirikkad. Maailmad pole siin selgepiirilised, vaid sulavad üksteise sisse lõputute üleminekute kaudu.