Ajalehepoiss

Ajalehepoiss on suure miljonäripotentsiaaliga hakkaja alaealine meessoost isik.

Proosa

Läheb mööda ajalehepoiss, lehepakk kaenlas. Talt küsitakse vaguni aknast, niisama, asjaks, mitte selle mõttega, et osta: "Mis lehed maksavad?" Lehepoiss annab vastuseks: "Raha!"
- Jüri Parijõgi, "Soome", rmt: "Kaks reisu", 1936, lk 96

Kõike, mida oli vaja teha, tegi Sevastjanov suure õhinaga. Sellepärast, et seda tööd tegi ta "Sirbi ja Vasara" heaks.

"Sirp ja Vasar"! Imeline, võimas maailm! Trükisõna kuningriik! Alles nüüdsama istus vestekirjanik Vadim Železnõi tindise laua taga, seljas uus ja uhke kägisev nahkkuub, ja kirjutas - kirjutas ja tõmbas maha, kägardas kokku ja viskas paberikorvi... ja juba viiakse paberilehed tema käest alla trükikotta; mustas kitlis tähtsa näoga laduja, hõberaamidega prillid ninal, asetab need lehed enda ette, laob seatinast mutukaid vinklisse, valab vestekirjaniku loomingu seatinast ridadesse ja seob vilunud käega nööri ümber; trükimasin müriseb ja tema lame tiib laksub; ekspeditsiooni määrdunud letile kerkivad niiskete ajalehtede virnad; ajalehepoisid jooksevad õhtusele tänavale ja hõikavad:

"Homne "Sirp ja Vasar", Tšitšerini kõne, dokitööliste streik Inglismaal, Vadim Železnõi uus veste!" (lk 21)

Veera Panova, "Sentimentaalne romaan", tlk Maret Käbin, 1961, LR 20/21

Varem hoidis Piripill-Pillet mu vanem vend Mihkel, kes vabanes pesamuna kantseldamisest just nimelt kümnendal sünnipäeval, kui ta sai kätte jalgratta ja vabaduse. Ta elu on nüüd nagu tulevasel miljonäril, sest kes ei teaks, kuidas ajalehepoisist miljonäriks saadakse. Mihkel hakkas lehti müüma, rannas päevitajaid jäätisega meelitama, tõelist elu elama... Ta ilmub nüüd koju alles õhtul, väsinud ja vaikne.
- Reet Kudu, "Elu algab kümneselt", 2014, lk 4-5

Kohe pärast Ellis Islandi kirnust pääsemist marssis Heinari uurima Triikrauaks ehk Flatironiks ristitud pilvelõhkujat, mis Viienda Avenüü ja Broadway nurgal tuult kogus, nii et see pani jalakäijad ringi lendama. Kui Heinari kohale jõudis, oli parasjagu üks ajalehepoiss auto alla jäänud ja tema nüüd igaveseks müümata jäänud lehed laperdasid tuules nagu trükivärviga määritud linnud.
- Katja Kettu, "Rose on kadunud", tlk Kadri Jaanits, 2019, lk 97