Eluiha
Proosa
muuda- See on aeg, mil loodus eluihast pakatab. Paljud inimesed kirjutavad luuletusi. Neis on juttu rändavatest pilvedest, puhuvatest tuultest ja nutvatest südametest. Talvel viskavad nad need luuletused minema. Ainult sellest, kes ka talvel kevade eluiha ja suve küpsust oskab paberile panna, kes talv-jäikadest okstest suudab lõhnavaid õisi välja meelitada, saab luuletaja. (lk 80-81)
- Erwin Strittmatter, "Poni Pedro", tlk Helga Kross, 1963