Füüsiline töö

Proosa

Sageli võib kuulda väidet, et kehalist tööd tegevad isikud, nagu perenaised, põllu- ja aiatöölised, müüjannad, ettekandjad jne. ei vaja kehaharjutusi, sest nende igapäevane töö võimaldavat neile juba küllaldaselt liikumist. Säärane arvamine tõendab ainult, et kehaharjutuste õige mõte ei ole veel kõigile selge. Just füüsilist tööd tegijad vajavad võimlemist! Nende töö on küll ühendatud liikumisega ja tihti isegi suure kehalise jõu kulutusega, kuid need liigutused on ühekülgsed ning korduvad ikka jälle samal kujul. Ühed lihased on alaliselt tegevuses, kuna teisi tarvitatakse kas harva või mitte sugugi. Sellest tekib ebaproportsionaalsus lihastikus: ühed lihased, päämiselt kõverdajad, arenevad tugevateks, muutudes ühtlasi lühemaks, kuna teised, sirutajad, jäävad nõrkadeks, lõtvadeks, pikkadeks. Pääle selle tuleb pidada silmas veel asjaolu, et töötades tehakse liigutusi jõu kokkuhoidmise mõttes ainult nii suures ulatuses, kui seda nõuab töö. Liigendite täielik sirutamine ja kõverdamine tuleb ette väga harva, peaaegu sugugi. See kõik pikapääle vajutab inimesele niinimetatud "töö pitseri", mis avaldub liigendite kanguses, halvas rühis, lihasjõu ebaproportsionaalses jagunemises, üldises kohmakuses. Sellele seltsivad veel kahjulikud nähted, mida toob enesega kaasa kauakestev jalulpüsimine, olgu käies või seistes.
- Anna Raudkats, "Tervis ja ilu: naiste koduvõimlemise juht", 1929, lk 10

Kunagi ütles mulle Robert Graves, et nõudepesemine on üks kõige paremini loovat mõtlemist ergutavaid tegevusi. Minu meelest oli tal tuline õigus. Kodustes töödes on teatud üksluisus, ent küllaldaselt füüsilist tegevust, mis vabastab vaimu, lastes sel lendu tõusta ja kujundada mõtteid ja väljamõeldisi. Keetmise kohta see muidugi ei kehti. Keetmine nõuab kõiki loovaid võimeid ja täielikku tähelepanu.
- Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 352-353

Domineeriv ühiskond peab kõiki sellesse ühiskonda mittekuuluvaid teisejärgulisteks inimesteks. Kes domineerivat keelt puudulikult valdab, kuulub automaatselt alamasse klassi. Sellist hoiakut on ikka veel märgata Ameerikas vanema generatsiooni juures, kes olid harjunud sellega, et uued sisserändajad olid vähese haridusega ning tegid pea eranditult lihtsat füüsilist tööd. Kui sa räägid inglise keelt aktsendiga, siis oled esimese generatsiooni sisserändaja, mis omakorda tähendab, et kuulud kõige madalamasse ühiskonnaklassi.
- Ilse Lehiste, "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998, lk 16

Eksperimentaalfüüsikuid on teoreetikutest kerge eristada.

Teoreetikud ei taha riietele hapet tilgutada. Neile ei meeldi eriti see, kuidas laborid lõhnavad, neile ei meeldi kitlid ja kummikindad. Nad leiavad, et praktiline füüsika meenutab liialt kehalist tööd. Mille eest nemad on end ülikooli peitnud.

Peter Høeg, "Susani efekt". Tõlkinud Eva Velsker. Tallinn: Eesti Raamat, 2016, lk 123

Meie arusaam kodu ja töökoha eraldatusest, et kodu on privaatne paik puhkamiseks või sotsialiseerumiseks, ei kehtinud 18. sajandi maailmas, kuna tollel ajal olid kodud kohaks, kus tuli teha rasket tööd. Me ei tohi alahinnata ka puhtalt füüsilist tööd, mida nõudis seesuguse maja koristamine ja töökorras hoidmine. Rõivaste pesemine, toiduvalmistamine, koristamine - kõik need olid vaevanõudvad ja ajakulukad ettevõtmised.
- Lucy Worsley, "Jane Austen ja tema kodud". Tõlkinud Krista Eek, 2018, lk 29-30