Hädavares
Proosa
muuda- Viinamari kasvab hästi ainult leebe taeva all, ja samasugune hing peaks olema ka neil, kes veini juua armastavad. See mees, kes joob rohkem kui ühe pudeli ära, ilma et ta prantsuse keelt kõnelema või oma tüdrukust rääkima hakkaks, ilma et ta mulle oma sõprust kinnitaks, ilma et ta laulu üritaks või mõnd väikest saladust reetma kipuks jne., või teine, kes neljanda klaasi juures ägedalt pärib, kas ma teda ikka tõesti tubliks meheks pean, ja kõiki süütuid nalju väiklaselt vaeb, lühidalt, hädavares, kes veini juues alati obadusi tahab saada ja väga tihti neid ka saab, — need mõlemad teeksid targemini, kui nad vett jooksid.
- Georg Christoph Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, Loomingu Raamatukogu 28/1972, lk 59
- Tomi peamine viga seisnes selles, et ta polnud kuskile pidama jäänud. Ta oleks võinud töötada näiteks kaubamajas raamatupidajana ja karjäärigi teha, aga paraku oli kaubamaja edutamissüsteem liiga aeglane ja Tomi tööisu sai otsa. Olgu, tema järjekindlusetus oli mingil määral tädi Dottie süü, tädi polnud teda lapsepõlves kunagi kiitnud, isegi mitte siis, kui ta hakkas kolmeteistkümneselt ajalehti laiali kandma. Ajaleht oli autasustanud teda hõbemedaliga Töökuse, Virkuse ja Usaldusväärsuse Eest. Noid aegu meenutades tundus, nagu mõtleks ta kellestki teisest — kondisest, alailma tatisest hädavaresest, kes ometi töökuse, virkuse ja usaldusväärsuse eest medali saanud. Tädi Dottie jälestas tema pidevaid nohusid ja oleks poisi nina rookides selle peaaegu otsast väänanud. (lk 28)
- Tom poleks tahtnudki enam Thomas Ripleyks tagasi, ei tahtnud jälle ümmargune null olla, vanade harjumuste juurde tagasi pöörduda, tunda, kuidas talle ülevalt alla vaadatakse ja tema seltsis igavust tuntakse, kui ta just tola ei mängi, ta ei tahtnud end jälle tunda soss-sepana, kes kõlbabki ainult pajatsiks. Tom ei tahtnud enam iseendaks saada, nagu ta poleks tahtnud ka vanu musti kortsus räbalaid jälle selga tõmmata. Ta poetas pisaraid, need tilkusid Dickie sinise-valgetriibulisele päevasärgile, mis oli kohvris kõige peal; särk oli tärgeldatud, puhas ja uhiuus, nagu ta oli selle Mongibellos Dickie sahtlist võtnud. Paraku olid rinnataskule tikitud Dickie pisikesed punased nimetähed. (lk 128-129)
- Patricia Highsmith, "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
- Ma teadsin, et mu isa, kes oli oma vennast natuke vanem, oli õnnetu hädavares, ja ma teadsin seda enne, kui ma üldse taipasin, mida tähendab "hädavares", enne kui ma üldse teadsin midagi rahast, ühiskondlikust seisundist, võimust, kuulsusest või ühestki nendest ihaldatud autasudest, mille musttuhat vormi on juhtinud mind läbi elu ja mille dervišitants on nüüd, nagu ma loodan, läbi. Ja muidugi, kui ma ütlen, et mu kallis isa oli hädavares, siis ma mõtlen seda ainult kõige labasemas olmelises tähenduses. Ta oli hea, intelligentne, puhta südamega mees.
- Iris Murdoch, "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu, 1996, lk 27
- Eluliste oskuste tund keskkooli eelviimases klassis. Õpetajaks oli olnud looberdav uuskonservatiivist hädavares legendaarsetest eelajaloolistest tormakatest dot.com-mulli päevist. Tema kiilaneva pea kuklas tolknes traatjas hobusesaba ja tal oli kunstnahast pintsak; mügarlikku poorset, vana nina kaunistas kuldne ehisnael ja ta oli lootusetul toonil jahvatanud eneseusaldusest, individualismist ja riskist, nagu ei usuks ta nendesse enam isegi. Aeg-ajalt tuli ta lagedale mõne iidvana tarkuseteraga, mis mähiti kuiva irooniasse, ehkki see igavusekordajat sugugi ei vähendanud; või siis ütles ta: "Minust oleks võinud saada võitleja," ja vahtis tähendusrikkalt klassi, nagu olnuks selles lauses mingi eriti sügav mõte, millest nad kõik oleksid pidanud aru saama.
- Margaret Atwood, "Orüks ja Ruik", tlk Riina Jesmin, 2004, lk 52
- Terve elu olen kartnud hetke, mil mõistan, et ma polegi nii eriline. Et mul pole ühtegi suuremat annet ega põhjanaela meenutavat sihti, mis kogu aeg maagiliselt teed valgustaks. Et maailm on lahedaid noori täis ning lõppkokkuvõttes üsna vastuvõtmatu minupoolse abistamissoovi suhtes. Kõlan nagu neoliberaalne hädapätakas.
- Heneliis Notton, "Hingekellad, aisakellad, käokellad, seinakellad – lühike leinamisõpetus", Värske Rõhk, 17.07.2023