Proosa

muuda
  • See, kes elab Kanada väikelinna kõige uhkemas majas, elab Atreuse majas, mis sünnitab osal kogukonna liikmetest kõige süngemaid müütilisi ettekujutusi. Mõni ilmutab ka orjameelsust, aga seesuguseid on vähe; vohavad kiivus, kadedus, laim ja pilge. Kehvemates kotustes võib ette tulla kaklusi, salaaborte, laste "õpetamist" tulise triikrauaga, et neid sõna kuulama sundida, kõiki kujuteldavaid ihnsuse vorme, verepilastust ja igapäevast tavajulmust, see kõik on aga tühiasi, võrreldes sellega, mis paistab viltu olevat härrastemajas. (lk 102)
  • [Saraceni:] "Müüdi ja kunsti maailmas on kõik emad pühad, sest nõnda tunneme sügaval oma südames. Ei, mitte südames: kaasaegne inimene omistab tundmused südamele. Renessansiajal oleks öeldud maksas. Õigupoolest kõhus. Emakultus, olgu tõeline või müütiline, tuleb kõhust. Kas sa pole kunagi mõelnud, miks nii paljudel seda sorti piltidel paistab maine isa Joosep säherdune tossike? Parimatele piltidele pole Joosepit üldse lastudki. See on meie kõikvõimsa usu üks mahasalatud nurgakive, Francis: armulugu Ema ja Poja vahel, ning evangeeliumide järgi pole ükski naine iial ema ülimust vääranud." (lk 275)