Kõrvaltoime

Proosa

Me teame, millised ensüümid lagundavad milliseid ravimeid. Nende ensüümide esinemine on väga varieeruv ning osadel inimestel üldse puudub üks või teine ensüüm – näiteks puudub 5%-l eurooplastest ensüüm CYP2D6, mis lagundab 25% praegu kasutusel olevatest ravimitest. See tähendab, et neil inimestel on neid ravimeid tarbides väga suur risk kõrvaltoimete tekkeks. Ja nagu meie uuringud näitavad, on selle ensüümita inimestel tõepoolest tõsiseid kõrvaltoimeid diagnoositud. Ligi 5%-l eurooplastest on sama ensüüm aga hoopis kahekordistunud, mis tähendab, et neil inimestel on sellest olemas lisakoopia ja teatud ravimid lagunevad nende organismis seetõttu nii kiiresti, et need patsiendile üldse ei mõju.
- Lili Milani, intervjuu: Helen Rohtmets-Aasa, "Geeniteadlane Lili Milani uurib geenide ja ravimite seost". Horisont, 5/2016, lk 40–42

Loomulikult on kahju, aga see on nii, et paljudel ravimitel on väga ebameeldivad kõrvaltoimed osadele inimestele. Tavaliselt on see väike osa elanikkonnast, kellel tekib selline ebameeldiv kõrvaltoime, aga kui kõik ravimid kokku võtta, siis see on tõsisem probleem. Selle tagajärg ongi see, et ravimeid toodetakse ja võetakse n-ö keskmise inimese järgi, aga sellist inimest pole tegelikult olemas.

Kui meil on võimalik geeniandmete põhjal natukene seda personaliseerida, natukene paremini valida indiviidile erinevate ravimite vahel (välja) just selle, mis võiks nende puhul paremini toimida, või selle annuse, mis võiks tema puhul paremat toimet avaldada, ilma et tekiksid kõrvaltoimed, siis ma loodan, et see võiks inimeste usaldust ravimite suhtes tõsta.

Ma arvan, et vaktsineerimise korral tuleb tunnistada, et meil teadlastena on teaduskommunikatsioon ebaõnnestunud sellel teemal, et miks vaktsiinid nii olulised on. Tõepoolest on mõnel suurem oht kõrvaltoimeteks või allergilisteks reaktsioonideks, aga need on ühiskonnast üliväike osa.

Kui me mõtleme sellele, kui palju elusid vaktsiinid on päästnud ja kui oluline on see, et vähemalt 95 protsenti elanikkonnast oleks vaktsineeritud, et need haigused ei hakkaks uuesti levima, peame sellel teemal kindlasti edasi rääkima ja mõtlema, kuidas saab rahva usaldust tõsta, et vaktsiinid on tõepoolest vajalikud ja aitavad elusid päästa.

Lili Milani, intervjuu: Aet Süvari, "Lili Milani ebateaduse levikust: inimesed usuvad seda, millesse neile uskuda meeldib" ERR, 28.12.2018

Aastal 2014 avalikustas USA toidu -ja ravimiamet andmebaasi aastatel 2004—2013 dokum enteeritud ravimite kõrvaltoimete kohta, mis näitas, et naistel esineb kõrvaltoimeid märksa rohkem kui meestel: naistel oli dokumenteeritud üle kahe miljoni kõrvaltoime võrreldes meeste 1,3 miljoniga. Ehkki ravimite kõrvaltoimete tagajärjel sureb umbes sama palju mehi kui naisi, on surm naiste puhul ravimi kõrvaltoimete loetelus alles üheksandal kohal, samas kui meestel on see esikohal. Naistel on kõrvaltoimete nimekirjas teisel kohal (iivelduse järel) ravimi toime puudumine, ent andmed ravimite mittetoimimisest tingitud surmade kohta ei ole kättesaadavad. Küll aga on teada, et naised satuvad ravimi kõrvaltoimete tõttu sagedamini haiglasse ning kogevad sagedamini rohkem kui ühte kõrvaltoimet korraga. USA-s 2001. aastal tehtud uuring leidis, et 80 protsenti hiljuti turult eemaldatud ravimitest oli põhjustanud naistel rohkem kõrvaltoimeid, samas kui 2017. aasta analüüs osutab „suurele arvule” ravimitele ja meditsiiniseadmetele, mille toidu- ja ravimiamet on turult eemaldanud, sest need kujutasid endast naistele suuremat terviseohtu.
Caroline Criado Perez, "Nähtamatud naised: andmelüngad meestekeskses maailmas", tlk Epp Aareleid, 2021, lk 208-209