Karahvin

Maria van Oosterwijck, "Vanitas" (1668). Karahvin vasakul
Emilie Preyer, "Vaikelu puuviljadega" (1873)

ProosaRedigeeri

  • "Oi, härra, olge ettevaatlik!" hoiatas ta.
"Mispärast, sõbrake?" küsis Porthos.
"Teil hakkab sees kõrbema!"
"Kuidas nii, kulla sõbrake?" küsis Porthos.
"Need on kõik niisugused söögid, mis ajavad seest kuumaks."
"Mis söögid?"
"Viinamarjad, pähklid, mandlid."
"Ah soo! Aga kui mandlid, pähklid ja viinamarjad ajavad kuumaks..."
"Kindlasti ajavad, härra."
"Siis mesi värskendab."
Ja ta sirutas käe avatud meepüti poole, kuhu oli torgatud puulabidakene ostjate tarvis, ja neelas alla oma tubli pool naela mett.
"Sõbrake, ma palun teilt nüüd vett," ütles Porthos.
"Kas ämbriga, härra?" küsis sell kohtlaselt.
"Ei, karahviniga. Karahvinist jätkub." ütles Porthos heatahtlikult.
Ta tõstis karahvini suule nagu pasunapuhuja ja tühjendas selle ühe sõõmuga.


LuuleRedigeeri

Kui sa oled lehmakarjas
vihmasattu sattund,
mõtle karavanile,
kes liivatormi mattund.

Mõtle ka veel mehele,
kes kõrbeb janus suures,
kes näeb unes, et ta suu
on karavini juures.

  • Juhan Viiding, "Karavan ja karavin" kogus "Käekäik" (1973), lk 44


pesemata karahvin luitund laualinal
daam istus laua taga ootas kohvi
see täna tuli myrgita sest myrk sai otsa
ja teenijannal polnud aega uue järgi minna

  • Jim Ollinovski, "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009