Ämber
sangaga pealt lahtine anum
Proosa
muuda- "Oi, härra, olge ettevaatlik!" hoiatas ta.
- "Mispärast, sõbrake?" küsis Porthos.
- "Teil hakkab sees kõrbema!"
- "Kuidas nii, kulla sõbrake?" küsis Porthos.
- "Need on kõik niisugused söögid, mis ajavad seest kuumaks."
- "Mis söögid?"
- "Viinamarjad, pähklid, mandlid."
- "Ah soo! Aga kui mandlid, pähklid ja viinamarjad ajavad kuumaks..."
- "Kindlasti ajavad, härra."
- "Siis mesi värskendab."
- Ja ta sirutas käe avatud meepüti poole, kuhu oli torgatud puulabidakene ostjate tarvis, ja neelas alla oma tubli pool naela mett.
- "Sõbrake, ma palun teilt nüüd vett," ütles Porthos.
- "Kas ämbriga, härra?" küsis sell kohtlaselt.
- "Ei, karahviniga. Karahvinist jätkub." ütles Porthos heatahtlikult.
- Ta tõstis karahvini suule nagu pasunapuhuja ja tühjendas selle ühe sõõmuga.
- Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 425
- Ta ei ole veel tähele pannud, kas nende kaevukook krigiseb või mitte, kui vett tõmmatakse. Peaks katsuma.
- Toots läheb kaevule, tõmbab pangetäie vett raketele, joob suurte sõõmudega üle pange serva ja kuulatab, kuidas vesi kolksudes kõrist alla läheb. Silmapilguks tekib tas suur soov pange tühjaks juua, kusjuures ainsaks tõukejõuks on mõte: "kudas hobused võivad". Peale seda kuulatab ta rääku ja ütleb mõttes: "Kõik tühi lõugamine! Maga, juudas, kui on magamise aeg, ära kraaksu! Ja ime," lisab ta sealsamas mõttes juurde, "et tal kõri haigeks ei jää."
- Oskar Luts, "Suvi", 1987, 8. trükk, lk 54
- Hobuse pea on piklik sellepärast, et ta pangest juua saaks.
- Asta Põldmäe, "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 117
Luule
muuda
Elevandiema Fanni tahtis lapsed panna vanni,
ai-ai-ai-ai tšumpa-tšumpa, tšumpa-tšumpa,
aga Aafrika savannis polnud lapsevanne,
ai-ai-ai-ai tšumpa-tšumpa, tšumpa-tšumpa.
Väiksed vandid ritta pandi, kaevuveega märjaks kanti.
Oh seda isaelevanti, terve ämber mahtus lonti.
- Jaak Kõdar, "Elevandiema Fanni", tuntud lauluna Hans Hindpere viisil
Ürgema patsutab neli korda kasetüvele.
Ta teab, et maailmapuu on endasse kogunud
aegade mahla.
Nelja ilmakaare poole paneb Ürgema ämbrid
ja lööb neli korda käsi kokku.
Mahl purskub jugadena.
- Lea Mändmets, "*Ürgema teeb neli tiiru ümber maailmapuu...", rmt: "Mullumuiste", 2017, lk 14
