Keraamika

Laurits Andersen Ring, "Herman Kähler oma töökojas" (1890)

Proosa

• Muretult, näidates, et ta ei taha halba, pani Vimes käed selja taga kokku ja ütles Sybililt õpitud tooniga: "Püha taevas! See pott paistab väga hea. Rääkige, härra, kuidas potti tehakse? Kas te seletaksite?"

Potimeister vaatas asja oma käes - või küüniste vahel, kui tahaks olla väiklane ja võib-olla natuke täpsem - ning ütles: "Ma teen poti." Ta tõstis poolelioleva töö üles.

Vimes ei teadnud eriti palju kividest, mis ei kuulunud müüri juurde, aga see kivi oli natuke kollakas ja läikiv. Vimes ütles: "Jah, ma saan aru, aga kuidas te selle poti täpsemalt teete?"

Jälle otsis potimeister universumist valgustust, vaadates üles ja alla ja üldse igale poole, kus Vimesi ei olnud. Viimaks koitis inspiratsioon. "Ma teen poti."

Vimes noogutas surmtõsiselt. "Aitäh, et oma edu saladust minuga jagasite," sõnas ta ning pöördus Feeney poole. "Tule, lähme edasi." (lk 143-144)

• Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012

• Keraamika on saanud viimase viie aasta jooksul kõrgendatud tähelepanu osaliseks ja olnud nähtaval galeriides nii Viinis, Londonis kui ka teistes kunstikeskustes, samuti meil. Ei oska öelda, kas tegemist on trendika materjaliga, mis kaob paari aasta pärast jälle pildilt või püsib kauem fookuses. Praegu on tähelepanu all nii kunstnikud, kes on terve elu keraamikat teinud, kui ka nooremad kunstnikud, kes keraamika või saviga materjali trendiharjal töötama on hakanud. Viimased lähevad ilmselt enam peale nooremale generatsioonile. Nende soovil on saanud käeline-kontaktne meedium omakorda digitaalsele maailmale vastukäiguna aktuaalseks vabade kunstide teaduskondades üle maailma.
  • Laura Põld, intervjuu: Liisa Kaljula, "Digitaalsuse ja käsitöö vahel", Sirp, 03.06.2016

• Kuigi näiteks keraamika on juba mõnda aega kunstimaailmas ülipopulaarne, võiks näitustel välja panna palju huvitavamaid teoseid. Ei ole ainult kolmekümneaastased kunstnikud, kes on väga hea suhtlemisoskusega. Rohkem võiks näidata, et kuigi keraamika ja tekstiil on praegu väga hea materjal eksperimenteerimiseks, on tegelikult mõned kunstnikud teinud seda aastakümneid tagasi veel ägedamalt ja mitmetahulisemalt. Vaatame põlvkondi kõrvuti!
• Bakalaureuseõppes oldi keraamika osakonnast väljaspool väga kriitiline selle meediumi staatuse suhtes – väga noore inimesena lasin ennast mõjutada. Eriala vahetades tahtsin kogeda seda, mida uskusin: materjal on töövahend ja selle valdamine annab olulise kogemuse, kuid ei kohusta, annab taustsüsteemi, kuid mitte automaatse koha aegunud hierarhias.
  • Laura Põld, intervjuu: Peeter Talvistu, "Materiaalsuse jälil", Sirp, 22.02.2019

Luule

Kohmetu, krobeline,
murelik, mõrane,
tumm, tusane ja tume
nagu künd,
mis vabanes lume alt.

Lõokese tõusev lend
ja laul selle kohal.

Tuulise taeva, maa
ja tuikavate sõrmede
tuline kolmkõla.

See on keraamika.

• Aleksander Suuman, "* Kohmetu, krobeline" kogus "Kaunis on kummaline" (1988), lk 37