Vasturääkivusetus
(Ümber suunatud leheküljelt Koherentsus)
Vasturääkivusetus ehk koherentsus ehk konsistentsus on millegi osade vaheliste vasturääkivuste puudumine, kooskõla iseendaga nii tervikus kui ka osades.
Proosa
muuda- [Neopositivismist:] Siin tuli appi konventsionalismi-idee. Leiti, et protokoll-lauseks võib põhimõtteliselt olla mis tahes füsikalistliku keelesüsteemi lause. Lause tõesus viidi nimelt sõltuvusse keelesüsteemi mittevasturääkivusest. Koik laused, mida saab lülitada keelesüsteemi ilma vasturääkivusi põhjustamata, loeti tõesteks, protokoll-lauseteks (see on nn. koherentsiprintsiip — kooskõlastatuse printsiip). Kui tekib vasturääkivus, siis tuleb kas protokoll-lause vääraks tunnistada või süsteem nii ümber korraldada, et see lause ilma vasturääkivusteta sisse lülituks. Nii või teistsuguse mittevasturääkiva keelesüsteemi konstrueerimine on kokkuleppe asi. (lk 22)
- Rein Vihalemm, "I peatükk. Teaduse metodoloogia saavutused ja ummikteed marksismieelses ja tänapäeva kodanlikus filosoofias", rmt: "Teaduse metodoloogia", 1979, lk 8-43
- Edasi, teaduskeeles — kontseptuaalsel tasandil — ei tohi esineda loogilisi vasturääkivusi. Loogilise vasturääkivuse ilmnemine teaduskeeles on tavaliselt hoiatuseks, et teaduse kontseptuaalne aparaat on jõudnud oma arengus mingi kriitilise punktini ja oodata on olulist murrangut teaduse arengus. Ent loogiline vasturääkivus võib olla ka seltle tulemuseks, et teaduskeel on maha jäänud teaduse kontseptuaalse aparaadi arengust ja teaduskeelt tuleb korrigeerida. (lk 77)
- Niisugune teaduskeele formaliseerimine tundus paljudele pool sajandit tagasi äärmiselt perspektiivikana. Tõepoolest, oleks vaid vaja lähteandmed oskuslikult valida ja formaliseerida (peale mittevasturääkivuse peab süsteem rahuldama ka täielikkuse nõuet, s. t. peab olema piisav soovitud teoreemide saamiseks) ning kui mitte kõik, siis vähemalt suur osa lähteandmetest uute järelduste saamise probleeme oleks lahendatav puhtformaalsete teisenduste abil.
- Kuid juba 1930. aastate alguses selgus (austria matemaatiku K. Gödeli teoreemid), et formaliseeritud keeled, mis on küllalt rikkad selleks, et nende abil võiks näiteks formaliseerida aritmeetikat, ei ole täielikud. Juba aritmeetikat pole võimalik nii formaliseerida, et antud formaliseeritud keele raamidest väljumata saaks tuletada kõiki aritmeetika tõeseid lauseid. (lk 83)
- K. Gödeli teoreemide sisu: 1. Kui S on vasturääkivusteta süsteem, mis sisaldab formaalset aritmeetikat, siis selles süsteemis esineb lause, mis pole samas süsteemis tõestatav ega ümberlükatav. 2. Niisuguste tõestamatute lausele hulka kuulub ka lause, et süsteem S on vasturääkivusteta. (lk 83)
- Jaan Rebane, "III peatükk. Teaduskeel", rmt: "Teaduse metodoloogia", 1979, lk 62-83