Malelaud

William Girometti, "Nõudlik partii" (1972)

Proosa

• Nagu malelaud oli maailm seal: mustad ja valged, punased ja valged, lilled ja liha, nurmed ja tapamaja, aiad, piirid ja kohus.
  • Ilmar Jaks, "Eikellegi maal", 1991, lk 55

• Eemal särasid linna tuled, neoonpärg pimeduse peas. All orus asuski küla, kus enamik töölisist elas viktooriaaegseis hallist kivist majakestes. Samast kivist nagu lõpmatud hallid müürid, mis palistasid põlde ja kitsast teed mõlemalt poolt. Heledal päevavalgel, vaadates samast bussipeatusest linna poole, näis, nagu oleks keegi laotanud hiigelsuure ruutudest kokkutikitud teki küla ja linna vahele. Vahel kujutles Ants seda ka malelauana ning uuris sellel oma "saatuslikke" käike, nagu tegi seda kodus voodi kõrvale üles seatud malelaual.
  • Elin Toona, "Sipelgas sinise kausi all", 1991, lk 8

Luule

Kui malelaud on põllusiil,
ruut rukist, teine kive,
ja saarlasele ses partiis
võit kannab leiva nime.

• Milvi Seping, "Matkapildike" [1959] kogus "Heliseval sillal" (1961), lk 29

topograafia nurgelised õied
lamedad lilled
maa nagu malelaud

ruudult ruudule
lükkuvad monumendid
ratsud ja kahurid
üksteist võites ja ära võttes
ja miljoneist etturkividest mitmed
muutuvad mõneks ajaks
lippudeks

kes lipuks pandud see lehvigu
see lehvigu lohmakalt laksudes
mürkmägede nähtamatus vingus

• Paul-Eerik Rummo, "Vana ja väga kulunud filmifragment" kogus "Lumevalgus... lumepimedus" (LR 22/23 1966), lk 14

tyhjus teeb malelauast esimese väljakäigu

• Jim Ollinovski, "KYMME", lk 22, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009