Mariliis Mõttus

Eesti ajakirjanik

Mariliis Mõttus on Eesti ajakirjanik.

Artiklid

muuda
  • Kuigi põhjuseks, miks hukkamisi veel mõned sajandid tagasi avalikult täide viidi, oli õigusrikkuja alandamine, valitsejate soov näidata oma võimu ning hoiatada inimesi, et reetmise korral ootab neid sarnane saatus, siis tegelikult oli hukkamistel ka meelelahutuslik ja kogukondliku kokkutulemise aspekt.
  • Üldiste psühholoogiliste tegurite hulgast tõuseb esile, et tõsielukrimis on omal kohal ohuelement, mis pakub adrenaliini ja erutust, toimides umbes samal meetodil nagu lõbustuspargis hirmsate atraktsioonidega sõitmine – seda saab kontrollida, käima panna ja välja lülitada.
  • Kuigi statistiliselt on suurem risk sattuda tapmise ohvriks mehe kui naisena, tunnevad naised kuritegevuse ees rohkem hirmu ning saavad krimisarjadest nippe, kuidas ohtlikku olukorda ära tunda ja ise sarnases situatsioonis tegutseda.


  • Nagu 2018. aastal Venemaal toimunud MMi puhul või selle aasta Pekingi olümpiamänge ümbritsenud inimõiguste rikkumiste virvarris, on ka Katari korraldajamaaks kvalifitseerumist saatnud tume vastuolude vari. Kaksteist aastat tagasi, kui riik korraldamise võidujooksus Austraalia, Jaapani, Lõuna-Korea ja USA ees võitjaks tuli, kahtlustati FIFA ametnikke altkäemaksu võtmises (ka Venemaa olevat tulnud võitjaks just sel põhjusel) ja edaspidi on saanud teravat kriitikat migrantidest tööjõu töötingimused ning naiste ja LGBTQ+ kogukonna õigused. Kuigi 2020. aastal kuulutati Kataris nn kafala seaduse lõppu, mille tulemusel said töötajad vabaduse vahetada töökohta ilma tööandja loata ja sätestati miinimumpalk, seisavad migrandid endiselt silmitsi nigelate tingimuste (sh kõrged temperatuurid), madala palga ja survega mitte tööandjat vahetada.
  • Nagu mitmeid maailma riike koondavate suursündmuste puhul ikka, olgu siis Eurovisioni lauluvõistlus, olümpiamängud, EM või MM, üritavad korraldajad rõhuda teesile, et poliitika ei puutu asjasse. Nii on ka FIFA palunud osalevatele tiimidele saadetud kirjas jalgpallile keskenduda ja lisanud, et mängu ei tohiks lohistada ideoloogilistesse ja poliitilistesse lahingutesse. Ent tulemus on, nagu ikka, kohane õpetussõnadele "mida külvad, seda lõikad". Ei kujuta ettegi, kuidas FIFA seda sõnumit sirge näoga edastada suudab.
  • Ühelt poolt suunab MMi Kataris toimumine kogu maailma pilgud selle riigi toimeloogikale ja tõstab esile sealseid väärtegusid. Ja kuigi väljastpoolt tulev surve on pannud Katari oma tavapäraseid meetmeid painutama, võib siit haista järjekordse spordipesujuhtumi lõhna, mis viitab tõenäosusele naasta pärast külaliste lahkumist vanade kommete juurde. Sest mis on muutunud pärast OMi Hiinas, rääkimata Venemaast? Nii ulbime me kõik, kes me otsustame MMi vaadata, selles sogases spordipesuvees, meist mitmed maadlemas tõdemusega, mis hinnaga need pidustused toimuvad. Jääb õrn lootus, et Katarist võib saada siiski veel erand, mis hakkab tasapisi ka inimõiguste vallas tuleviku poole astuma, aga see ei vaja teisitimõtlemist ainult Katarilt, vaid kõigi suursündmuste korraldajatelt, kes annavad selliste riikide kätte ohjad.