Muinasmaa

Luule

Sul on maa
Mul on muinasmaa

        Maast saab maaki
        ja maagist rauda
        ja rauast terast

        terasest — valget ristikheina

Muinasmaast — muinasjutte
maagiat ja narritutte
kuldvillaku kerast

        ja vahel — sünteetilist leina

• Urve Karuks, "Terasest valget ristikheina", rmt: "Kodakondur", 1976

Proosa

• Kes kord Siberi avarust, selle metsamaa ruumi ulatust, looduse ürgjõulist nõidust on tundnud, ei vabane iialgi igatsusest selle muinasmaa järele. Kui igav näib Euroopa pestud ja pühitud loodus peale Siberit!

Aga ainult - kui poleks neid sääski! Ning neid oli kohutavalt palju. Eriti kevade poole suvel. Võimatu oli kõndida looritamata nägudega, katmata käte ja jalgadega; aknad tuli katta tihedate võrkudega. Sääsed on Siberi karistus. Siberi elanikud määrivad endid põllutöö juures vastikult haisevate määretega. Meie aga kõndisime looridega kaetult ja imetlesime Siberi ilu läbi looriudu. Nõnda näis see meile veel ilusamana. See oli maikuul 1906. aastal. (lk 92)

• Marta Lepp, "1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus", 2010

Kirjandus

• August Gailit, "Muinasmaa"