Omadussõna

DraamaRedigeeri

[Pravdin:] (võttes raamatu). Näen. See on grammatika. Mida te siis sellest teate?
[Mitrofan:] Palju. Nimisõna ja omadussõna...
[Pravdin:] Näiteks uks — mis sõna see on: nimi- või omadussõna?
[Mitrofan:] Uks? Misuke uks?
[Pravdin:] Missugune uks! See siin.
[Mitrofan:] See? Omadussõna.
[Pravdin:] Miks siis?
[Mitrofan:] Sellepärast, et ta on omal kohal. Vaat sahvril on uks kuuendat nädalat üles panemata: see on siis esialgu nimisõna.
[Pravdin:] Sõna lollpea on siis sinu arvates omadussõna, sellepärast, et teda omistatakse rumalale inimesele.
[Mitrofan:] Teadagi.
  • Deniss Fonvizin, "Äbarik". Tõlkinud Aita Kurfeldt, 1968, IV vaatus, 8. stseen, lk 61


ProosaRedigeeri

  • Nimisõna on pea, tegusõna on jalg, omadussõna on käed. Ajakirjanikud kirjutavad kätega.
    • Karl Kraus, "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets. LR nr 31/1999, lk 68

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel