Omadussõna
Draama
muuda- [Mitrofan:] (annab talle raamatu) Näe, grammatikat.
- [Pravdin:] (võttes raamatu). Näen. See on grammatika. Mida te siis sellest teate?
- [Mitrofan:] Palju. Nimisõna ja omadussõna...
- [Pravdin:] Näiteks uks — mis sõna see on: nimi- või omadussõna?
- [Mitrofan:] Uks? Misuke uks?
- [Pravdin:] Missugune uks! See siin.
- [Mitrofan:] See? Omadussõna.
- [Pravdin:] Miks siis?
- [Mitrofan:] Sellepärast, et ta on omal kohal. Vaat sahvril on uks kuuendat nädalat üles panemata: see on siis esialgu nimisõna.
- [Pravdin:] Sõna lollpea on siis sinu arvates omadussõna, sellepärast, et teda omistatakse rumalale inimesele.
- [Mitrofan:] Teadagi.
- Deniss Fonvizin, "Äbarik". Tõlkinud Aita Kurfeldt, 1968, IV vaatus, 8. stseen, lk 61
Proosa
muuda- Nimisõna on pea, tegusõna on jalg, omadussõna on käed. Ajakirjanikud kirjutavad kätega.
- Karl Kraus, "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets. LR nr 31/1999, lk 68