Poissmees

Ferdinand Fagerlin, "Poissmehepõlve raskused" (1866)

ProosaRedigeeri

  • Vanapoisil on see häda, et keegi ei ütle talle tema vigu suu sisse; abielumehel aga on see õnn.



  • Hamish oli aastaid olnud ainus laps, ja siis, neljakümnendates, hakkas ta ema vendi ja õdesid tootma, kolm poissi ja kolm tüdrukut. See selgitas suuresti ka seda, miks Hamish abielus ei olnud; mägismaa traditsiooni kohaselt vanim laps ei abiellu ja aitab perekonda toetada. Ta saatis koju kõik, mis võimalik, õppis olema säästlik ja teadis suurepäraselt, kuidas nuiata tasuta eineid. (lk 67)

DraamaRedigeeri

  • WESTMANN hüppab istmelt ja sammub, käsi pealael, ärewalt meeliskledes mõne korra edasi-tagasi; äkitselt peatades.
Sa ütlesid, et ta poissmees on?
SANDER kes sohwale on istunud.
Ta on poissmees.
WESTMANN kähku ja kindlalt.
Siis ta peab naise wõtma!
SANDER
Arwad?
WESTMANN kõminal.
Ja minu tütre peab ta wõtma!
SANDER.
Wõi nii?
WESTMANN telefoni poole waadates, müristawalt.
Mis on selle rööwlipealiku telewoninummer?
SANDER
Sa tahad talle oma tütart telefoni kaudu —?
WESTMANN lärmawalt.
Ka seda, kui tarwis! Siin ei ole häbenemist, siin ei ole kõhklemist — siin on hoida, et Westmanni nimi naeruks ei saa, ja muret kanda, et pilwelõhkuja perekonda jääb!