President

(Ümber suunatud leheküljelt Presidendid)

Proosa

muuda
  • "Ega teil presidenti vaja ole?" päris Funt.
"Mis presidenti?" hüüatas Bender.
"Ametlikku! Ühesõnaga, asutuse juhatajat."
"Ma ise olen juhataja."
"Te siis kavatsete ise istuma minna? Miks te kohe ei öelnud? Mispärast te siis mulle kaks tundi kärbseid pähe ajate?"



  • Lennart Meri rikkus ju kogu aeg protokolli, räägib linnalegend. Legendidest on hea, et nad on olemas, ja hea on ka see, et enamasti ei pea nad paika. President Meri ei rikkunud protokolli kunagi. Protokoll ei olnud talle tühi ja tülikas kombetäitmine. Protokollil oli sisu ja põhjendus, see pidi olema, kindlasti kõrgel tasemel ja väärikas, sest oleme ju riik.
  • See, mida linnalegend protokolli rikkumiseks nimetab, oli hoopis president Meri loomus. Jah, ta muutis käigu pealt meie vahel ka abituid skeeme, sest tal hakkas igav või tal tuli mingi uus ja särav mõte. Või - nagu ta ütles: "Ma tahtsin näha, kuidas te sellest välja tulete!" Me tulime sellest välja, enamasti.


  • Presidendi roll Eestis on tasakaalustada erinevaid võime ja kuulutada välja seadusi, aga ka näiteks anda kaitseväelastele auastmeid. See on suhteliselt tseremoniaalne ja igapäevaelu otsustamisest kõrvalseisev roll. Iga president otsustab ise, millega ta tahab süvitsi tegeleda.
  • Töötan Eesti jaoks, Eesti huvid tulevad enne kõike. Saan väga pahaseks, kui ma mõnikord näen, et poliitilistes diskussioonides eelistatakse erakonna huvisid Eesti huvidele.
  • [K]ipun endiselt alahindama seda, et kui lähen sõpradega kuhugi kontserdile, näiteks suvel Muhu laulupeole, oma vabast ajast, siis see ei tähenda, et sellest ei kujune institutsionaalne üritus. Ma ei saa sealt ära tulla, siis kui tahan. Pean olema korralikult ürituse lõpuni, muidu oleksid inimesed väga kurvad, kui oleksin poole pealt ära läinud.
  • [T]egelen ise sellega iga päev, et meenutada Eesti inimestele, et Eesti president on primus inter pares ("esimene võrdsete seas" ladina keeles – Mõnikord), ja et Eesti on riik, kus võim on hästi jagatud. Võimu kontsentreerimist on vaja igal juhul vältida. Need on meie 1930. aastate vigade haavad, mida parandame, tagades seda, et mitte ühelgi isikul poleks väga suurt võimu. Isegi kui see üks isik parasjagu tahaks Eestile kõige paremat, siis puudub garantii, et ka järgmine tahaks. Pean päris tähtsaks ka seda, et Eesti inimesed täpselt ja õigesti tajuksid, et selliseid ootusi ei oleks.
  • Ma pole lubanud midagi muud kui küsida kriitilisi küsimusi ja olla nõudlik. Mulle tundub, et inimesed saavad aru, et see on päris hea stiilivalik olukorras, kus sul võim on piiratud. Ma ei taju, et need ootused oleksid ülearu kõrged, et peaksin Eesti elu ühe korraga heaks tegema.
  • Tahaksin, et inimesed näeksid oma presidenti sellisena, kes neid toetab ja kes alati hoiab pöialt, et neil õnnestuks oma unistused ja ideed ellu viia.
  • [K]õigil varasematel riigipeadel oli ette nähtud õigus võtta puhkust. Aga seda puhkust ei saanud välja võtta sellepärast, et seadusandja oli kujundanud olukorra, kus riigikogu esimees peaks loobuma oma riigikogu mandaadist, tulema Kadriorgu asendama riigipead ja riigikokku peaks tema asemele tulema asendusliige. Poleks reaalne niimoodi teha iga kord, kui president võtab kolmeks või viieks päevaks või nädalaks puhkuse.
Seetõttu tekkiski olukord, et paberite järgi ükski president ei puhanud, kuigi tegelikkuses nad muidugi puhkasid, kui oli võimalik võtta vabu päevi.
See seadus muudeti meie palvel ära: nüüd on nii nagu parlamendi liikmetelgi, et president puhkab siis, kui see on võimalik. Seda ei vormistata puhkusena: sa võtad endiselt telefoni, tuled kohe kohale, kui seda on vaja, keegi sind ei asenda. Ja kui töögraafik võimaldab, saab mõned päevad või koolivaheajanädala võtta ka rahulikumalt, nii et igapäevane kontoris viibimine pole tingimata vajalik. Nii on see loogiline ja toimib enamikus riikides maailmas.

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel