Tõusik
Luule
muuda- Mina Loy, "Kuupealne reisijuht" ("Lunar Baedeker"), Poetry Foundation
Proosa
muuda- Kord oli president Päts nii kergemeelne, et laskis endale lennukiga Taanist värskeid kartuleid tuua. Nagu näete, 60 või 70 aastat hiljem ei ole see ikka veel meelest läinud. Eesti ei ole mitte kunagi olnud maa, kes lepiks tõusikutega.
- Lennart Meri viimases teleesinemises vabariigi presidendina 7. oktoobril 2001.
- Ühel pärastlõunal tuleb ema tulivihasena linnast koju. On Laial tänaval kohanud üht tuntud seltskonnadaami, kirglikku ratsasportlast pealegi, kes kohe ahastaval häälel on karjatanud, kõneldes Poola olukorrast: Olete ju ka Poolast pärit — kas pole hirmus, kuidas need uhked täisverd ratsud lahingutes otsa saavad!
- - Tema rääkis ainult hobustest - ometi sureb tuhandeid poola mehi iga päev! Mõtelge ometi, ta nimetas ainult hobuseid! See toores eesti tõusik! Kui meie ema vihastas, nimetas ta alati eestlasi tõusikuteks... (lk 16)
- Karin Saarsen, "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993
- Omamoodi huvitav on kahtlemata Blanci biograafias esiletoodud fakt, et Marie Gouze muutis oma nime Olympe de Gouges'iks pärast oma mehe Louis-Yves Aubry surma 1766. Partikli "de" lisamine nimele näitas tol ajal soovi tõsta end sotsiaalses hierarhias ning see nipp oli paljude ambitsioonikate väikekodanlaste seas levinud praktika. Teiste hulgas võtsid partikli oma nimes kasutusele ka mitmed hilised suured revolutsionäärid, nagu Maximilien de Robespierre või Georges-Jacques d'Anton. (Ibid., 25) (lk 107; viide: Olivier Blanc, "Olympe de Gouges: une femme de libertés" Paris: Syros/Alternatives, 1989, lk 25)
- Tiina Veikat, "Prantsuse revolutsiooni küüsis – feminismi õitseng ja häving: Olympe de Gouges'i (1748–1893) näide – poliitilise feminismi häälekandja", Ariadne Lõng 1/2, 2016, lk 106-119