Lethe

Proosa

• Pingil imesid näitsikud õlut ja vaatasid läbi pudeliklaasi laisalt möödujaid. "Neil on veel igavam kui minul," mõtles Ljutõi neist mööda minnes. Ta ostis leivakioskist saiapätsi ja näris seda, astus edasi. Perelõunad olid Lethesse kadunud juba enne abieluvoodit. (lk 9)
  • Jelizaveta Aleksandrova-Zorina, "Väike inimene", tlk Jüri Ojamaa, 2017

Luule

Ei kuristik neela haigutav-must
mu tüündinud nuukseid nii kui su ase;
oma huulilt mind Lethet juua lase,
oma juukseist hingata unustust.

• Charles Baudelaire, "Lethe", tlk Ilmar Laaban, rmt: "Kurja lilled", 1967, lk 33

Ma olen nii kui vürst, vürst sajulisel maal,
nõrk, aga rikas, noor, kuid raugakepi naal -
kes reveransimoest ei pea, vaid põlgab seda
ja raskelt igavleb koos oma penidega.
...
Tark, kes tal kulda teeb, ka see ei leidnud ust
ta põue, juurimaks sealt välja riknemust,
ning verekümblus ka, mis Roomast meienigi
on jõudnud, meenudes me võimsail vanuigi,
ei suuda soendada sel laibal verd, sest et
ta sees ei voola muud kui Lethe haljast vett.

• Charles Baudelaire, "Spliin", tlk Jaan Kross, rmt: "Kurja lilled", 1967, lk 55

Livreedes peerid
prepareerivad
Lethet
postuumsete parvenüüde jaoks

• Mina Loy, "Kuupealne reisijuht" ("Lunar Baedeker"), Poetry Foundation  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Õhtu vete hella tuppe
kiiskab kõvu vesikuppe,
latsutavad väädikerad
kollavöödilise maona,
rodu rinna pääle laskub,
sisse väänleb, soontes raskub,
iminapad otsa ees on,
aga õied salakesi,
suured õied koldse vaona
leebelt vastu huulte liha,
unustuse joogivesi,
nii et suu nüüd Lethe sees on.
Ahenevad silmaterad,
kustub valu, mälu, iha.
Tühjaks jääb mu elu esi.

• Kaarlo Sarkia, "Une kaev" (1936). Tõlkinud Ivar Grünthal. Teataja, 7. detsember 1957

Ja ta tantsib mulle. Rinnalt kukub sõlg,
sulab tango takti nõtke piht ja puus.
Peagi siidist vabaneb ta läikiv õlg,
tõugatuna laualt puruneb üks kruus.
Tantsi, tantsi veel, et kestaks hull neuroos,
et me naerdes kustuks Lethe jäises voos.

• Heiti Talvik, "Tantsi!" [1925] kogust "Palavik" (1934)