Rahvastikupoliitika
Proosa
muuda- Omamoodi paradoksaalne on maakoolide ja -raamatukogude sulgemine, tasuta koolilõunast loobumine, huvihariduse maksustamine, et (säästetud rahaga?) samal ajal maksta vanematele lapsetoetusi lootuses, et see suurendab sündimust. Edukate riikide kogemused ja uuringud näitavad, et laste sündimise eelduseks on – lisaks armastusele – turvaline ja lapsesõbralik keskkond. Tõhusam on panustada lapsele suunatud teenustesse, mitte lihtsalt raha jagada, sest lapsevanemad oma jõududega ei suuda ühiskonda lapsesõbralikumaks muuta.
- Ene-Margit Tiit, "Õnneindeksil pole viga, laste sündi pärsib vildakas regionaalpoliitika", Postimees, 18. jaanuar 2023
- Eestlaste osakaalu muutumise võti on regionaalpoliitika. Eestlased on ka tänapäeval maarahvas – pooled eestlastest elavad maal või väikelinnades. Ja maapered on linnaperedest märksa lasterikkamad. Iga regionaalpoliitiline samm "optimeerimise" suunas – väikekooli, raamatukogu, postkontori või lasteaia kaotamine toimub eesti rahvusest elanike, sageli lastega perede arvel.
- Ene-Margit Tiit, "Praegune madal sündivus on taasiseseisvumise aegse siirdešoki tulem", Postimees, 19. jaanuar 2023
- Rahvastikupoliitika ideoloogid mõtlevad sellele, kuidas stimuleerida naisi rohkem sünnitama – aga selleks on ju tarvis ka meest, kes kuuluks naisega samasse kultuuri-, väärtus- ja komberuumi. Kuigi tubli laotööline võib olla ka hea partner teadlaseprouale, pole siiski tegemist tüüpilise olukorraga. Lisaks muule tähendab erinev haridus ja ettevalmistus pahatihti ka erinevat elukohta – maal on ülekaalus nooremapoolsed mehed, linnas aga naised ning nende teed ei tarvitsegi ristuda. Üksi, ilma partnerita maal elavate noorte ja keskealiste meeste elu ei ole enamasti õnnelik ja harmooniline.
- Ene-Margit Tiit, "Õnneindeksil pole viga, laste sündi pärsib vildakas regionaalpoliitika", Postimees, 18. jaanuar 2023