Proosa

muuda


  • [1990ndatel] Naiste positsioon ühiskonnas isegi halvenes, võrreldes nõukogude ajaga, ning iseseisvate ja haritud Nõukogude Eesti naistele nähti avalikus diskursuses ette vaid rahvuskehandi taastootmisega seotud ülesandeid (ning naised ise olid sellega enamjagu nõus).


  • Eesti siirdeperioodi ideoloogias võis samuti tajuda erinevaid ootusi sugupoolte suhtes – kui naistelt oodati eelkõige kultuuritraditsioonide hoidmist ja rahvuskehandi taastootmist, pandi meeste õlgadele riigi uuesti ülesehitamise, majanduskasvu ja Eesti Nokia leidmisega seotud lootused.
Suurim probleem sedavõrd soolistatud ootuste ja ideaalide puhul on, et edukuse ja progressiga seotud eesmärkide luhtumine majanduskriisist tingituna mõjub tõenäoliselt laastavamalt just meeste elukvaliteedile ja tervisele, kuna alternatiivsed ideaalid ja huvid, millele toetuda, on meeste väärtusilmas vähemal määral esindatud.


  • Eesti on piiririik ja eesti rahvas piirirahvas, kelle olemasolu on kogu viimase aastatuhande jooksul olnud ohus. Meie ei saa endale lubada luksust punaprofessorite või vasakliberaalide retseptide kohaselt lolli mängida. Me peame nägema asju nii, nagu need reaalsuses on: Venemaad oma põlisvaenlasena, siinsete venelaste kriitilist massi Moskva viienda kolonnina ja multikulturalistlikke liberaale rahvuskehandi nõrgestajate ja lõhestajatena. Ja peame olema aina valmis enda eest seisma. Sest see loeb. Mitte aga eurotädilik loba mõistmisest ja andestamisest.