Uhkustamine

Proosa

• Sellel, kes ei ole kunagi maanteelt kõrvale astunud, ei maksaks eriti uhkustada sellega, et ta ei ole elu seeski ära eksinud.
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR 30/2007, lk 51

• Tohutu bravuuriga väidab Augustus, et ta taastas vaid ühe aastaga 82 jumalate templit - arv, mis ei jää palju maha Rooma linna templite koguarvust ja mis ilmselt pidi toonitama tema innukat vagadust, ehkki samuti lubab see arvata, et praktikas polnud iga templi juures tehtud töö väga suur. (lk 301)
  • Mary Beard, "SPQR: Vana-Rooma ajalugu", tlk Aldo Randmaa, 2017

Luule

Küll on kena kiidelda,
kiidelda ja hoobelda,
kelkida ja praalida,
musta valgeks maalida.

• Joel Sang, "Rõõmulaul" kogus "Loomariik" (1991), lk 35

Piibli tont praalib, et ta on keeled ära seganud.
Ennäe segajat.
Ecce!
Võibolla sai ta päikesepiste.
Võibolla kaanis mürriga segatud viina.
Torn trügis taevasse tema ja ta sulaste luupainajas.
Kellel üles on asja, see teab minekuks kohasemaid viise:
Tuuled, tiivad, trumm.
Tornide ehitamine, keelte segamine - see on umbkeelse kade suurustamine.
Miks pidanuks kokutama Aadama keeles Kõu või konn või koiott?
Keeli on musttuhat ja nad käivad üksteisest läbi, sisse ja välja, nii nagu
                                                                       vaja.

• Peeter Laurits, "Kütioru päevikud", Vikerkaar 7/8 2005, lk 49