Tanu

Tanu on traditsiooniline abielunaiste peakate, hiljem ka mitmete ametite puhul vormiriietuse juurde kuuluv peakate.

Theresa Concordia Mengs, autoportree (u 1745)

Paul Raud, "Ema käiste ja kirjatud tanuga" (u 1904)

Proosa

• Toompeal elasid ainult krahvid, parunid ja nende kojamehed, keda aga ei nimetatud selle nimega, vaid hüüti "Hausaufseher" (majaülevaatajad). Nad püüdsid igati oma välimuses, käitumises ja liigutustes sakste "väärikust ja hoiakut" järele aimata. Meie kojamadam pr. Steinberg (neid tituleeriti alati proua ja härra, mina hakkasin hüüdma teda "tante Tembi" ja selleks ta meile siis ka jäi) nägi välja täpselt nagu Ungru krahvinna. Mõlemad kandsid musta tanu (Spitzenhaube) ja musta kleiti, nii et esimese pilguga ei saanud ütelda, kes on kes. Pealegi tuletas pr. Steinberg oma meeldiva välimusega ja väärika sirge hoiakuga enam meelde daami kui kojamadamit. Ainult tänaval tundsid ära kojamadameid, sest nad ei kandnud kunagi kübarat nagu "saksad", vaid musta peenest lõngast heegeldatud rätikut (mis meenutas haapsalu rätikut), mõnikord ka siidrätti.
  • Elfriede Lender, "Minu lastele", Eesti Päevalehe AS, 2010, lk 13

• Parukat kanda ei tulnud kõne allagi, sest Mary-Beni peanahk oli liiga õrn, et seda taluda. Ta pidi läbi ajama väikeste turbanitaoliste, väga pehmest materjalist tanudega. Ta ei teinud vähimatki katset tanusid kaunistada, sest ta teadis, mis need on. Need olid käsualuse peakatted, ja tema oli määratud teenima.
  • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999, lk 51

• Ta võttis ettevaatlikult proua Plinge’i peast väikese valge tanu ja ulatas Nannyle, kes selle endale pähe pani ja ka väikese valge põlle võttis. See oli musta riietuse eelis. Kui sa musta kandsid, võisid esineda ükskõik kellena. Nunnakloostri abtiss või lõbumaja emand - see oli üksnes stiili küsimus. Kõik sõltus ainult detailidest.
  • Terry Pratchett, "Maskeraad". Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Varrak 2005, lk 125

• Tanu tuli pähe panna hommikul ärgates enne, kui jalad puutuvad maad, kohe ka vöö vööle siduda - on venümise vastu, sealjuures kindlasti küüsiline pool peale - aitab kurja eemale hoida. /---/ Väga tähtsaks peetakse abielunaise staatust sümboliseerivat põlle, kuid tanu on käibelt kadunud suuresti tänu meestele:

Juba 30-ndatel mehed naeruvääristasid naisi nende riietuse pärast, just igapäevane tanukandmine oli sel ajal meeste poolt pilke objektiks. Samas peavad mehed endiselt väga oluliseks põlle kandmist ja jälgivad selle traditsiooni hoidmist hoolega ja peavad tähtsaks et põllemuster oleks ilus (soovitavalt neeruline) ja põll peab õige pikkusega olema (Mare Mätase kirjast).

• Ingrid Rüütel, "Naised Kihnu kultuuris", 2013, lk 47

Luule

Mulla naine musta tanu all.
Mulla tüdruk mustas seelikus
pesi mulla takust hamet.
Takune hame vanus.
Lühikeseks vanus valu särk.

Valged põlved kuuvalgel lustakalt välkusid.

• Kalju Lepik, "* Mulla naine musta tanu all" kogus "Öötüdruk" (1992), lk 27