Theresa Concordia Mengs, autoportree (u 1745)
Paul Raud, "Ema käiste ja kirjatud tanuga" (u 1904)

ProosaRedigeeri

  • Toompeal elasid ainult krahvid, parunid ja nende kojamehed, keda aga ei nimetatud selle nimega, vaid hüüti "Hausaufseher" (majaülevaatajad). Nad püüdsid igati oma välimuses, käitumises ja liigutustes sakste "väärikust ja hoiakut" järele aimata. Meie kojamadam pr. Steinberg (neid tituleeriti alati proua ja härra, mina hakkasin hüüdma teda "tante Tembi" ja selleks ta meile siis ka jäi) nägi välja täpselt nagu Ungru krahvinna. Mõlemad kandsid musta tanu (Spitzenhaube) ja musta kleiti, nii et esimese pilguga ei saanud ütelda, kes on kes. Pealegi tuletas pr. Steinberg oma meeldiva välimusega ja väärika sirge hoiakuga enam meelde daami kui kojamadamit. Ainult tänaval tundsid ära kojamadameid, sest nad ei kandnud kunagi kübarat nagu "saksad", vaid musta peenest lõngast heegeldatud rätikut (mis meenutas haapsalu rätikut), mõnikord ka siidrätti.


  • Parukat kanda ei tulnud kõne allagi, sest Mary-Beni peanahk oli liiga õrn, et seda taluda. Ta pidi läbi ajama väikeste turbanitaoliste, väga pehmest materjalist tanudega. Ta ei teinud vähimatki katset tanusid kaunistada, sest ta teadis, mis need on. Need olid käsualuse peakatted, ja tema oli määratud teenima.
    • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999, lk 51


  • Ta võttis ettevaatlikult proua Plinge’i peast väikese valge tanu ja ulatas Nannyle, kes selle endale pähe pani ja ka väikese valge põlle võttis. See oli musta riietuse eelis. Kui sa musta kandsid, võisid esineda ükskõik kellena. Nunnakloostri abtiss või lõbumaja emand - see oli üksnes stiili küsimus. Kõik sõltus ainult detailidest.