Eva Gonzalès, "Chignon", u 1865-70.

Draama muuda

Ei viivitus too muud kui kurja.
Kus aga tahe jalamaid
lõi küüned võimaluse turja,
seal tööd ei läinud iial nurja,
vaid uute tööde seemneks said.


Luule muuda

Vaikus merel... Vaevu-vaevu
õõtsub rauge mere turi,
tuules põrmugi ei liigu
ükski valge paadipuri.

  • Lesja Ukrajinka, "Krimmi mälestusi. 1. Merevaikus", rmt: "Aoeelsed tuled" (1971), lk 14


Loom kaugelt just nagu kaljusse pagisev puri,
ta jooks — see on lindude rõõmkerge lend.
Ta kapjade all hellaks saab maailma turi,
öö tulekul marmorist grotis ta sisse seab end


Kas on sinule, torm, minust võistlejat veel?
Jah, paindun ma küll nagu viinapuuvõrs,
kuid ei murdu see väät, terassitke on meel.
Turjal murede taak, olen rõõmude õrs.

Ma vajan sind, torm, muidu pimesi kaen.
Muu ei elusta mind kui su sähvide puhm.
Ainus rõõm sul, poeet, on hullutav laeng.
Kui ilma sest jääd, põu on tühi ja tuhm.


rabiseb vakka mu saak
sirutan tuikavat turja
küla pool punane haab
põletab ennast kui urja

kirikuvahtrate tukk
läkitab värvide naeru
igitumm kullane kukk
maa peale vaatabki vaevu

  • Milvi Seping, "Kartulinoppijad", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 30


Proosa muuda