Kuutõbi

Jeppe Madsen-Ohlsen, "Kuutõbine" (1940)

Proosa

• [Paul Austin Delagardie:] "Ja siis, viimasel Oxfordi aastal, armus Peter seitsmeteistkümneaastasesse lapsukesse ja unustas otsekohe kõik, mida talle kunagi oli õpetatud. Ta kohtles seda tüdrukut nii, nagu olnuks ta tehtud härmalõngadest, ning mind, nagu olnuks ma vana kalestunud kõlvatus, kelle tõttu ta pole väärt puudutama seda õrna ja süütut neiut. Ma ei eita, et nad moodustasid oivalise paari — heledapäised ja valgetverd — kuuprints ja -printsess, öeldi nende kohta. Kuutõbised oleks rohkem täppi läinud. Mida pidi Peter kahekümne aasta pärast peale hakkama naisega, kellel polnud mõistust ega iseloomu — seda ei vaevunud küsima keegi peale tema ema ja minu, Peter ise oli muidugi täiesti juhmistunud."
  • Dorothy L. Sayers, "Korralagedus Bellona klubis", tlk Krista Kaer, 2013, lk 236

Luule

Hõbedane Lutsifer
pakub
kokaiini küllusesarvest

Üksikuile uneskõndijaile
teismeliste reitega
mida katavad
satiirilised kardinad

• Mina Loy, "Kuupealne reisijuht" ("Lunar Baedeker"), Poetry Foundation

Ma tean küll, et lunaatiku lunastab katuselt kukkumine,
aga aruka pead kaitseb kainuse parukas.

• Artur Alliksaar, "Hääled", rmt: "Päikesepillaja" (3. trükk 1997), lk 74

vaene väike somnambuul
kõnnib Toompea müüril

kondori rasvases ajus
küpseb üks kavatsus

ta haarab lennult musta luige
ja viib ta riidekappi

• Juhan Viiding, "Õhtunägemus" kogus "Selges eesti keeles" (1974), lk 15