Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/juuli/6

Muud rinda said südame palava,
mina kandle sain kaikuva, halava.
Ma rõõmu ei tunne, ma kurbust ei tea,
ma ainult mängima, mängima pean.
...
Mul tuulekannel on südameks,
et lõputus laulus ta heliseks.
Ta keeled on kaikumas päevad ja ööd,
iga puhang nad uuesti võnkuma lööb.

Kes eluks ja surmaks on kaotanud loa,
sel kodu on pilvis ja tuultes ta toad.
Tal võõrad on omaksed, õde ja vend,
ta helidemängu on uputand end.

• Eino Leino, "Tuulekannel", tlk Debora Vaarandi, rmt: "Eino Leino kaunimad laulud", 1972, lk 199