Lumi tuiskab. Ego sureb ristil iga päev nagu kellaseier. Vahel hingab kivi pisaraid, siis jälle tantsus sulanduvad südamed ühte lööki, teadvus valgusse. Õhtu tikib hinge vaikuse. Töö püüab inimese kukkumissurmast, paneb nurka istuma.
