Vikitsitaadid

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/november

< Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid
jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember

1

  • Ma ei ole mitte nende seast, kes kuuekümnendate aastate eeluksel juba elust tüdinenud on, kes palju läbi maitsenud ja üle elanud ja siis Salomoni tarkusega ütlevad: kõik oli tühi töö ja vaimu närimine! Ei, minu meelest oli ja on elu täis huvitust ja tõsidust. Mul on ainult üks pettumus temast järele jäänud, et mina seda elu mitte küllalt julgelt ja energiliselt ära kasutada ei ole suutnud, nii et midagi suurt ja sügavat, mis mul nooruse aastates tumedalt mõttekujutuses mõlkus, tulemata ja tegemata on jäänud.

2

Autor maeti sinnasamma monumendi manu
Kuid ei suuda keegi matta napakaid ideid

  • Villu Tamme, "Monument", rmt: "Tuvi oli tihane", 1992, lk 48

3

4

5

6

7

8

"Kes?"
"Palverändurid."
Joonase kulmud kerkivad peaaegu juuksepiirile ja laup tõmbub kipra.
"Mõned otsivad pühasid paiku," ütleb ta. "Teised andeksandmist. Mõned loodavad leida iseennast. Mida sina näed, kui vaatad enda sisse?"

9

Rooste sööb väljale unustet sahka.
Keldreist õuele valguvad rotid.
Tänavail õgivad üksteist nahka
tuldsülitavad robotid.
 
Kõikjal pragiseb süütenööre.
Kodanikud kiiruga pakivad kohvreid.
Ajaloo pööre
nõuab ohvreid.

10

11

Jah, Jumal on olemas. Jah, teispool Ballinacroagh' uniseid orge on elu. Jah, on olemas veel avastamata maailmu, mis just teda ootavad. Ja üks neist seisis praegu tema ees, just nagu Linnuteelt alla astunud.
Malachy tundis järsku nõrkust ja peapööritust. Silme eest läks uduseks ja jalad kadusid alt, ta haaras käega lähimast tu­gipunktist — milleks osutus kaubariiul. Tähti imetleva roman­tiku õnnetuseks juhtus see olema püramiidikujuline alus, täis naiste hügieenisidemeid. Enne kui Malachy aru sai, oli ta pika­li põrandal ja üleni kaetud — tema suureks alanduseks — alla­hinnatud, kaks-ühes-pakendis tampoonidega.
Kukkumise robin äratas Layla mõtetest ning kui ta poe et­teotsa jõudis, valgus üle tema keha kuumalaine. Seal, riiulite vahel põrandal, lamas kõige ilusam noormees, keda ta kunagi oli näinud. Layla püüdis hingata, aga hakkas selle asemel äge­dalt luksuma — ahmides sisse armastusest rasket õhku.
  • Marsha Mehran, "Granaatõunasupp", tlk Hille Saluäär, 2007, lk 44-45

12

13

mu väike kontor asub voodi kõrval
nurgas. too laseb kuuldavale veidraid vaikseid ohkeid
mis eksitavad mind töö ajal
sadistlikult tõmban katte ära
panen kirjutusmasina linale ja lülitan sisse

voodi kaebab et minuga on raske
tema liistud on kokku kukkumas. ta vingub kui ma
katan ta raamatute ja paberitega. ta teatab, et
on tehtud liha ja vere jaoks

14

  • Teel tuppa kohtus Brita Anna ja tema emaga, kes parajasti trepikojast väljusid. Anna ema oli väga ärevil, juuksed sassis ja näost punane. Anna näis üsna pahur.
Suures klaaspurgis Anna käes käis tõeline möll. Seal olid peale kahe hiigelsuure ämbliku veel vihmauss, paar põrnikat ja priske tõuk. Purgi põhjas rullis ennast ringi viiner, vedeles üks sprott ja natuke hapukoort. Ilmselt oli Anna serveerinud uutele sõpradele kõik oma lemmiksöögid. Brita ema keeras pea kõrvale, aga Brita nägi ikkagi, et ema hoiab kangesti naeru tagasi.

15

16

  • Sel aastal ei jaksanud nartsissid pikemalt oodata. Nad surusid end läbi maa külma kooriku ja lõid tuhmunud lume sees õitsele. Otsekohe tuli metsik läänetuul ja keerutas nad pusasse, näpistas varsi, kiskus ära kuldsed trompetid, tuuseldas ellujäänuid ja surus nad maadligi. Kassid hulkusid tagaukse juures, kõheldes, kas riskida õueminekuga; nuhutasid tuult, korts nina otsas. Nartsissikeerises lebas vana labrador, otse tormi südames. Pea oli tal tõstetud, kõrvad kikkis; valvsalt nuhutas ta õhku; vaatas, kuidas maailm muutub, kuidas uus aastaaeg läheneb. Teda silmitsedes mõtles Janet äkilise kurbusega: "ja seda ma enam ei näe", sest koer suutis veel vaevu kõndida; tema tagakäpad olid viletsaks jäänud, teda tuli aidata sisse ja välja ja trepist üles. Ja ometi lesis ta seal väljas, kartmatult, tervitades väärikalt seda, mis iganes tulemas oli, hooletute kirevate lillede seas, kelle aeg oli veelgi üürikesem. "Kaunid nartsissid, kui kurb on meil näha, kuis juba tõttate minema." Kaunis labrador. Mõnikord mõtles Janet, et elu ainus eesmärk on õpetada, kuidas surra. Nagu peaaegu kõiges, nii selleski said loomad paremini hakkama kui inimesed.

17

  • Iga leiutaja, isegi geenius, on alati oma ajaja keskkonna kasvandik. Tema looming toitub enne teda loodud vajadustelt ja toetub nendele võimalustele, mis eksisteerivad temast väljaspool. Seepärast oleme tunnistajaks ka teaduse ja tehnika rangele ajaloolisele järjepidevusele. Mingi leiutis ega avastus ei teki varem, kui selleks on loodud materiaalsed ja psühholoogilised tingimused. Looming on ajalooliselt järjepidev protsess, kus igasugune järgmine vorm on määratletud eelnevaga.
Sellega saab seletada ka novaatorite ja loomeinimeste ebaproportsionaalset jagunemist eri ühiskonnakihtides. Privilegeeritud ühiskonnakihid annavad märksa suurema osa teaduslikest, tehnilistest ja loomingulistest leiutistest, sest neil on märksa kohasemad loometingimused.
  • Lev Võgotski, "Laste loovus ja kujutlusvõime", rmt: "Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus", tlk Enn Siimer, 2016, lk 41

18

  • Varem oli sõnal julgus hoopis teistsugune määratlus kui tänapäeval. Julgus tähendas algul "rääkimist kogu südamest". Aja jooksul on see definitsioon muutunud ja tänapäeval tähendab julgus pigem kangelaslikkust. Kangelaslikkus on väga tähtis ja muidugi vajame me kangelasi. Ometi arvan, et oleme kaotanud sideme ideega, et ausalt ja avatult rääkimine sellest, kes me oleme, rääkimine oma tunnetest ja kogemustest (headest ja halbadest) on julguse definitsioon. Kangelased panevad sageli oma elu kaalule. Tavaline julgus tähendab oma haavatavuse kaalulepanekut. Tänapäeva maailmas on see väga haruldane.
    • Brené Brown, "Ebatäiuslikkuse kingitused", tlk Tiina Kanarbik, 2014, (lk 33)

19

  • Kunstiõpetaja ütles, et kui sügavalt hingata ja midagi kujutleda, võib sattuda sinna, näha seda, tunda seda. Vastasseisude ajal NKVD-lastega õppisin just seda tegema. Vaikuseaegadel klammerdusin oma roostetavate unistuste külge. Püssitoru ees haarasin igast lootuskiirest, lubasin endal soovida südame kõige sügavamatest soppidest. Komorov arvas, et piinab meid. Tegelikult põgenesime vaikusesse iseenda sees. Leidsime sealt jõudu.

20

21

  • [Scurra:] "Minu elu läks mööda nagu välgusähvatus," ütles ta. "Nagu läheb sinugi oma."
"Sõnad," kähisesin. "Üksnes sõnad."
"Kuidas teisiti saaksime üksteisest aru?" nõudis tema.
"Ma armastasin teda," vingusin ma. "Ma tahtsin talle meeldida."
"Meil on vaid lühike aeg, et meeldida elavatele," ütles ta. "Ja terve igavik, et armastada surnuid."

22

Lumi tuiskab.
Ego sureb ristil iga päev nagu kellaseier.
Vahel hingab kivi pisaraid, siis jälle tantsus
sulanduvad südamed ühte lööki, teadvus valgusse.
Õhtu tikib hinge vaikuse.
Töö püüab inimese kukkumissurmast,
paneb nurka istuma.

23

Aoaja must piim me joome sind öösel
me joome sind hommikul ja keset päeva me joome sind õhtul
me joome ja joome
Elab majas üks mees kes madudega mängib kes kirjutab
kes kirjutab kui pimedus laskub Saksamaale sinu kuldsed juuksed Margarete
sinu tuhakarva juuksed Sulamith me kaevame haua õhku kus lamada pole kitsas

Tema hüüab kaevake sügavamale maamulda teie ühed teie teised teie laulge ja mängige
tema haarab raua vöölt seda viibutab tema silmad on sinised
vaotage sügavamale labidad teie ühed mängige aga tantsulugu

24

  • Meie ajastu on nii täis valgust, et vaevalt leidub Euroopas maad või nurka, mille kiired teistega ei ristuks ja läbi ei põimuks. Teadmised on enamikel aladel ja enamikel juhtudel nagu itaalia tänavamuusika, millest needki, kes midagi ei maksa, võivad osa saada.
    • Laurence Sterne, "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia", tlk Helga Kross, 1972 (algupärand 1768), lk 20

25

26

27

Seaduseraamatud ei räägi sellisest lepingust.
See valik on eesmärgi suhtes asümptootiline,
mis tähendab, et me peame valima, valima, valima
iga hetk, iga päev. Sel hetkel kulgeb kogu mu
trajektoor sinu poole ja see ei kaota
hoogu. Nimeta seda, kuidas tahad.

  • Marilyn Hacker, "Abielust" ("On Marriage"), poets.org; kogust "Love, Death, and the Changing of the Seasons", 1986
    • Luuletus räägib naistevahelisest abielust.

28

On ikka hea, et neid rohkem on, sest inimene, kes on muusikat õppinud, sellega lähemalt kokku puutunud, on vaimselt rikkam, kui ta hiljem ka hoopis muu ala valib. Muidugi pole muusiku elukutse praegu eriti tulutoov. Aga vaimne rikkus maksab ka midagi.

29

30

alamlehed

Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Vikitsitaadid:Päeva_tsitaadid/2024/november&oldid=120025"