Leidmine

Wikimedia täpsustuslehekülg

ProosaRedigeeri

  • [Alain de Carnillac:] Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. Ja võib-olla ei leia ka siis midagi. (lk 225)


  • Ma olin liiga hakkaja ja innukas kõige eest hoolitsema. Mida rohkem ma õiendasin ja askeldasin, seda tõrksamaks Pentti muutus. Ta tahtis küll maja, aga ei tahtnud, et mina tema unelma teoks teen. Mina aga seda ei mõistnud, arvasin, et osutan talle suure teene. Tema ise ei oleks oma unelma teostamise heaks sõrmegi liigutanud. Aga ehk oleksidki asjad pidanud nõnda jääma, maja oleks pidanud talle juhuslikult ette sattuma, kanajalgadel vastu kõndima nagu vene muinasjutus. Poleks pidanud otsima, vaid juhuse läbi leidma, siis oleks unelm teostunud õigel moel. (lk 177)


  • — Õie! Õie! hõikas Ants aiast. — Õie, tule ruttu siia!
— Mis neil seal peaks olema, imestas Õie ja jooksis aeda.
Ants ja Ott seisid suure rippuvate okstega sõstrapõõsa juures, näod naerul. Vähe eemal kaagutas kõigest jõust Õie valge kana, kellest ema oli rääkinud, et ta juba paar-kolm nädalat oma pesa peidab ja ei-tea-kuhu muneb. Ema oli kogu pesatäie mune sellele lubanud, kes pesa leiab.
— Meie leidsime kanapesa, hüüdis Ott.
— Nüüd saame munad endale, müüme ära ja raha teeme pooleks, lisas Ants uhkelt ja lükkas sõstrapõõsa oksad kõrvale.
Siin see peidetud vara oligi. Suur hunnik helevalgeid mune. Ja nende pärisomanik seisis eemal ja hurjutas leidjaid, et ilm kaikus.
— Mina nägin, kui kana põõsa alt välja hiilis. Näitasin Antsule ja Ants arvas kohe, et küllap siin ta pesa ongi, seletas Ott. (lk 33-34)

VanasõnadRedigeeri

Eesti vanasõnad (Eisen)Redigeeri

  • Ametmees leiab leiba igal pool.
  • Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski.
  • Hea sõna leiab hea paiga.
  • Heategu leiab harvasti tänu.
  • Heategu leitakse eest.
  • Hädas leiab inimene viis nõu.
  • Kes head otsib, parema leiab.
  • Kes heast paremat otsib, see pahema leiab.
  • Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab.
  • Kes kahju kardab, see õnne ei leia (kasu ei leia).
  • Kes korjab, see leiab.
  • Kes tööd teeb, leiba leiab.
  • Kes vara üles tõuseb, leiab õnne.
  • Kätel otsid, jalal leiad.
  • Laenaja leiab enam laitust kui tänu.
  • Liha otsib, kondi leiab.
  • Magades ei leia keegi leiba.
  • Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb.
  • Mis kirves otsib, seda kirves leiab.
  • Mis noorus kogub, seda vanus leiab.
  • Pime kana leiab ka tera.
  • Taha viskad, eest leiad.
  • Tee head või kurja, leiad head või kurja eest.
  • Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb nälga.
  • Viletsus hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt sisse, kui augu leiab.
  • Virk käsi leiab igal pool leiba.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Eesti vanasõnadRedigeeri

  • Terav kirves leiab kivi.

Vaata kaRedigeeri