Leidmine

Piibel

Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,

8 sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!

Matteuse evangeelium 7:7-8

Luule

Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid?
Leidsin nad sinava taeva alt,
leidsin nad kevadepäikesest,
üle oru heljudes,
talupoja räästa alt,
vaeselapse laua päält.

Juhan Liiv, "Pääsuke"

Siis naeratuse varjus
ma taandun tuldud teid:
kui muinasloo vaene karjus,
kel osaks saand aarde leid.

Marie Under, "Leid", rmt: "Uneretk", 1968, lk 23

Sa otsisid õit
ja leidsid vilja.
Sa otsisid allikat
ja leidsid mere.
Sa otsisid naist
ja leidsid hinge.
Sa oled pettunud.

Edith Södergran, "Jaheneb päev" IV, rmt: "Tuleviku vari". Tõlkinud Debora Vaarandi, 1986, lk 7

Võimalik, et hommik saabub,
kui sa leiad metsast kaabu,
mis sust möödunud sajandil
sinna maha jäi kui pill,
mida kärbes häälde seab,
põdrasammal koduks peab.
Leides oma kaabu vana,
ära nõgikikkaid mana,
heida maha luuderohtu,
lepatriinudega kohtu,
kuula meretuule juttu,
kuni kuu kaob koidu-uttu.

Lauri Pilter, "*Võimalik, et hommik saabub...", rmt: "Laikmaa välu", 2021, lk 35

Proosa

— Õie! Õie! hõikas Ants aiast. — Õie, tule ruttu siia!

— Mis neil seal peaks olema, imestas Õie ja jooksis aeda.

Ants ja Ott seisid suure rippuvate okstega sõstrapõõsa juures, näod naerul. Vähe eemal kaagutas kõigest jõust Õie valge kana, kellest ema oli rääkinud, et ta juba paar-kolm nädalat oma pesa peidab ja ei-tea-kuhu muneb. Ema oli kogu pesatäie mune sellele lubanud, kes pesa leiab.

— Meie leidsime kanapesa, hüüdis Ott.

— Nüüd saame munad endale, müüme ära ja raha teeme pooleks, lisas Ants uhkelt ja lükkas sõstrapõõsa oksad kõrvale.

Siin see peidetud vara oligi. Suur hunnik helevalgeid mune. Ja nende pärisomanik seisis eemal ja hurjutas leidjaid, et ilm kaikus.

— Mina nägin, kui kana põõsa alt välja hiilis. Näitasin Antsule ja Ants arvas kohe, et küllap siin ta pesa ongi, seletas Ott. (lk 33-34)

Alide Dahlberg, "Arutalu lapsed", 1944

"Kas tõesti tohib võtta kõike, mis leiad?" küsis Annika.

"Jah, kõike, mis maas lebab," ütles Pipi.

Natuke maad edasi lamas oma suvila ees rohu peal üks vanem mees ja magas.

"See seal lamab ka maas," ütles Pipi, "ja meie leidsime ta. Me võtame ta kaasa!"

Tommy ja Annika ehmusid tõsiselt.

"Ei, ei, Pipi, me ei või seda onu võtta, nii küll ei kõlba," ütles Tommy. "Pealegi, mis me temaga peale hakkame?"

"Mis me temaga peale hakkame? Nii üht kui teist. Võiksime ta panna küüliku eest küülikupuuri ja sööta teda võilillelehtedega. Aga kui te ei taha, siis jäägu ta minugipoolest. Kuigi see ärritab mind, sest võib ju tulla mõni teine asjadeotsija ja ta sisse vehkida." (lk 19-20)

Astrid Lindgren, "Pipi Pikksukk", rmt: "Pipi Pikksuka lood". Tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk

[Alain de Carnillac:] Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. Ja võib-olla ei leia ka siis midagi. (lk 225)
- Karl Ristikivi, "Rõõmulaul". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966

Ma olin liiga hakkaja ja innukas kõige eest hoolitsema. Mida rohkem ma õiendasin ja askeldasin, seda tõrksamaks Pentti muutus. Ta tahtis küll maja, aga ei tahtnud, et mina tema unelma teoks teen. Mina aga seda ei mõistnud, arvasin, et osutan talle suure teene. Tema ise ei oleks oma unelma teostamise heaks sõrmegi liigutanud. Aga ehk oleksidki asjad pidanud nõnda jääma, maja oleks pidanud talle juhuslikult ette sattuma, kanajalgadel vastu kõndima nagu vene muinasjutus. Poleks pidanud otsima, vaid juhuse läbi leidma, siis oleks unelm teostunud õigel moel. (lk 177)
- Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012

Vanasõnad

Eesti vanasõnad (Eisen)

Ametmees leiab leiba igal pool.
Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski.
Hea sõna leiab hea paiga.
Heategu leiab harvasti tänu.
Heategu leitakse eest.
Hädas leiab inimene viis nõu.
Kes head otsib, parema leiab.
Kes heast paremat otsib, see pahema leiab.
Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab.
Kes kahju kardab, see õnne ei leia (kasu ei leia).
Kes korjab, see leiab.
Kes tööd teeb, leiba leiab.
Kes vara üles tõuseb, leiab õnne.
Kätel otsid, jalal leiad.
Laenaja leiab enam laitust kui tänu.
Liha otsib, kondi leiab.
Magades ei leia keegi leiba.
Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb.
Mis kirves otsib, seda kirves leiab.
Mis noorus kogub, seda vanus leiab.
Pime kana leiab ka tera.
Taha viskad, eest leiad.
Tee head või kurja, leiad head või kurja eest.
Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb nälga.
Viletsus hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt sisse, kui augu leiab.
Virk käsi leiab igal pool leiba.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Eesti vanasõnad

Terav kirves leiab kivi.

Vaata ka

Otsimine

Kirjandus

Ellen Niit, "Maa on täis leidmist", 1960