Otsimine

ProosaRedigeeri

  • [Alain de Carnillac:] Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. Ja võib-olla ei leia ka siis midagi. (lk 225)


  • "Jänesesõit oli ju üsnagi lõbus," jätkas peenike kare hääl.
"Joosta jänesed oskavad. Kuid isa ja ema otsimisel pole neist küll mitte mingit kasu. Siin läheb ühte tublit koeranina tarvis." (lk 31)
  • Dagmar Normet, "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979


  • Luulekodu kui maja saavutab seega ümbritsevast välisest eristuva kutsuva turvalisuse ning kehtestab end sellise kindlusega, et selle juurest on võimalik ära rännuteedele minna, ilma et see kaoks. Kuid Kaplinski hilisema luule reisivajadus ei ole nooruse lõpmatu ja sihitu otsing, mis leidis kodu kodutuses. See luule põgeneb vähem, pigem kisub teda tärkava uue elu ja avastamata võimaluste poole, eriti võimas on rännukihk kevadel. (lk 100)


FilmRedigeeri

  • [Toby, lavastaja, Sancho Panza rollis]: Enam me teda ei leia.
[Javier]: See on taevalik õnnistus, Sancho. Otsing.
[Toby]: Misasi?
[Javier]: Otsing. Võimatu otsing.

VanasõnadRedigeeri

  • Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem.
  • Kana otsid, muna kaotad.
  • Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab.
  • Kes kellaga lehma otsib, see ronisaba saab.
  • Kes palju otsib (valib), pahema saab.
  • Kes varest valib, kui tedreparv ees.
  • Kätel otsid, jalal leiad.
  • Mis inimene otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb.
  • Mis kirves otsib, seda kirves leiab.
  • Mis kala keegi otsib, selle ta saab.
  • Otsi ohtu, katsu rohtu.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929