Proosa

muuda
  • Te teate, kuidas inimesed on alati janunenud seaduspäratu maagia järele, ja te teate samuti, kui suurt rolli on maagias alati etendanud sõnad. Arvatakse, et kui teile on teada vaimu, geeniuse, afriidi või mis tahes muu väe nimi või loitsuvormel, mis teda seob, siis te saate teda valitseda. Saalomon teadis kõikide vaimude nimesid ja allutas nad nõndaviisi oma tahtele. Loodusinimese mõistusele on maailm paistnud alati teatava mõistatusena, mille võti esineb mingi valgustava või väge andva sõna või nime kujul. See sõna nimetab universumi printsiipi ja selle valdamine tähendab teatud moel universumi valitsemist. "Jumal", "Mateeria", "Mõistus", "Absoluut", "Energia" on mõned paljudest lahendust pakkuvatest nimedest. Kui need nimed on leitud, siis võib hinge tõmmata. Te olete jõudnud oma metafüüsilise otsingu lõppu.


  • Tuleb toonitada seost mõnede tüüpiliste süžeesituatsioonide ja mütoloogilise maailma nominatiivse olemuse vahel. Säärased on näiteks situatsioonid, kus on tegemist: "nimeandmisega" asjadele, millel nime pole ja mis on ühtaegu käsitatav ka loomisaktina; ümbernimetamisega kui ümberkehastumise või ümbersünniga; keele (näiteks lindude või loomade keele) valdamisega; õige nimetuse äraarvamise või vajamisega. Niisama kõnekad on mitmesugused tabud, mida on kehtestatud pärisnimedele; samal ajal osutab üldnimedegi (näiteks loomade ja haiguste nimetuste) tabustamine mitmel puhul kindlalt sellele, et neid nimetusi mõistetakse just pärisnimedena (ja järelikult talitlevad nad ka mütoloogilises maailmamudelis).


  • [Kurremkarmerruk:] Maag suudab kontrollida ainult seda, mis on tema lähedal, mida ta saab täpselt ja ammendavalt nimetada. Ja see on hea. Kui asi poleks nõnda, oleks vägevate kurjus või tarkade narrus ammu püüdnud muuta seda, mida muuta ei tohi, ning Tasakaalu oleks rikutud. Tasakaalust välja viidud meri mataks enda alla saared, kus me pidevas ohus elame, ning kõik hääled ja kõik nimed kaoksid ürgvaikusse. (lk 42)
  • "Meister," ütles Ged, "ma ei saa sinu nime sinult võtta, sest ma ei ole piisavalt tugev, ma ei saa sinu nime sinult ka välja meelitada, sest ma pole küllalt tark. Seetõttu olen ma valmis siia jääma ning õppima või teenima või mida sa iganes tahad, kui sa just juhtumisi ühele mu küsimusele ei vasta."
"Küsi."
"Mis su nimi on?"
Uksehoidja naeratas, ütles oma nime ning Ged astus nime korrates viimast korda Majja. (lk 65)
  • Kui ta lohe nime nimetas, siis tundus, otsekui oleks ta hoidnud hiiglaslikku olevust peene hapra oheliku otsas ning tõmmanud ohelikku tema kõri ümber aina rohkem pingule. (lk 80)
  • [Verihein:] "Kui see pole saladus, siis ütle mulle, millised suured väed on maailmas veel peale valguse?"
"See ei ole saladus. Arvan, et igasuguse väe allikas ja lõpp on üks. Aastad ja kaugused, tähed ja küünlad, vesi, tuul ja võlukunst, inimese käteosavus ja puujuurte tarkus tekivad kõik koos. Minu nimi, sinu nimi, päikese või allika või sündimata lapse päris nimi on kõik silbid ühes suures sõnas, mida lausub väga aeglaselt tähesära. Pole olemas mingit muud väge. Mingit muud nime." (lk 142)


  • "Nagu ma ütlesin, olgugi et Tead-küll-kes on läinud..."
"Kulla professor, teiesugune mõistlik inimene võib teda ilmselt küll õige nimega nimetada. Kogu see Tead-küll-kes jaburus - ma olen püüdnud inimesi üksteist aastat veenda, et nad nimetaksid teda õige nimega: Voldemort." Professor McGonagall võpatas, kuid Dumbledore, kes tegi lahti kaht sidrunišerbetti, ei paistnud seda tähele panevat. "Asi läheb väga segaseks, kui me muudkui ütleme "Tead-küll-kes". Ma pole kunagi näinud mingit põhjust Voldemorti nime ütlemist karta."
"Ma tean, et te ei ole," lausus professor McGonagall poolenisti ärritunult ja poolenisti imetlusega. "Aga teie olete teine asi. Kõik teavad, et te olete ainus, keda Tead-küll - ah, olgu, Voldemort kartis."
  • J. K. Rowling, "Harry Potter ja tarkade kivi", tlk Krista Kaer, 2000, lk 13