Ebamugavus

ProosaRedigeeri

  • Hea düstoopia võtab mingisuguse eksisteeriva elemendi meid ümbritsevast ühiskonnast ja näitab, kuidas selle ebameeldivamate joonte lõpuni välja arendamisel on tulemuseks pea karikatuurne, ent siiski usutav õudus. Ideaalis on düstoopiline maailm piisavalt kaugel tuttavast reaalsusest, et tekitada võõristus­efekti, hakata metafoorina vibreerima ja innustada lugejat edasi mõtlema. Samas võiks ta olla piisavalt lähedal, et tekitada ebamugavust ja äratundmist, juhtida tähelepanu just nendele osadele meie elust, millele me muidu ei mõtleks, ent mille korrumpeerumise potentsiaal on selle võrra suurem.


  • Ma mäletan, et kui ma olin noorem, siis öeldi mulle, et "ilu nõuab ohvreid", aga viimasel ajal on mul väga vähe tahtmist kanda midagi, milles ma külmetan või ei saa kõndida. Ma tahan tunda, et ma säran ja mul on mugav ja ma olen seksikas ja tugev ja ilus. Ja kui sul on ebamugav, siis ära seda tee. On väga kurb, kui sa pead koju minema lihtsalt sellepärast, et sa tahad maha istuda! Ma liigun edasi ja panen rõhu sellele, et olla lihtsalt äge.