Õietolmuanalüüs

Proosa

• Õietolmuanalüüs on üks vanemaid ja levinumaid palünoloogia meetodeid, mida on laialdaselt rakendatud erinevates loodusteaduslikes uuringutes. Õietolmuterade väliskestad on küll eriti tugevast materjalist, kuid siiski on nende säilimiseks kõige soodsamad tingimused tagatud suhteliselt happelises ja anaeroobses keskkonnas, kus on vähene mikroorganismide tegevus. Põhilisteks objektideks, mis võimaldavad uurida loodusmaastike pärastjääaegset arengut, on soo-ja järvesetted, mille kihtidest eraldatakse keemilise töötlusega õietolmuterad ja eosed. Mikroskoobi abil määratakse ühes proovis leiduvate õietolmuterade ja eoste liigiline koostis ja hulgaline vahekord. Erinevate taimede õietolmuteri saab eristada kuju, suuruse, välispinna mustri, pooride, astelde ja vagude abil. Õietolmupreparaadist loendatakse teatud kindla summani puude ja rohttaimede õietolmuterad, eosed ning saadakse üldsumma, mille suhtes arvutatakse iga üksiku liigi õietolmu protsendiline sisaldus. Ühest settekihist määratud ja loendatud õietolmuterade ja eoste hulga andmeil saab koostada õietolmuspektri ja eri sügavustest saadud spektreid ühendades saame õietolmuprofiilid, mis kõigi liikide osas kokku moodustavad diagrammi. Teades seoseid taimeliikide leviku ja klimaatiliste tingimuste vahel, on võimalik rekonstrueerida kasvukoha keskkonnatingimusi ning liigestada ja korreleerida settekomplekse. Õietolmuanalüüsi saab kasutada ka esmase inimasustuse kujunemise uurimiseks. (lk 7-9)
• Sageli on keskkonnakorraldajate ja looduskaitsjate ees seisnud küsimused, mida ja kuidas kaitsta? Kui veel 1960–1970ndatel oli looduskaitses levinud karmide keeldude aeg ja kaitsealad muudetud reservaatideks, siis tänaseks on need põhimõtted muutunud ja võib öelda, et tänu õietolmuanalüüsile õnnestus selgitada, et osa kooslusi vajavad püsimajäämiseks just vahepealseid häiringuid nagu näiteks tulekahjusid. Läks veel paarkümmend aastat kuni seda jäädi uskuma ja võeti kontrollitud tulekahjud koosluste mitmekesisuse säilitamise abinõude hulka. Sellest järeldus, et looduslike ressursside korraldamine ja otsuste tegemine eeldab pikaajaliste protsesside dünaamika tundmist ja mõistmist. (lk 11-12)
• Näiteid võib leida ka meile lähemalt – Rootsist, kus kaitse all olevast kõige vanemast ürgmetsast (Langrumpskogen) kogutud soosetete õietolmuanalüüsi tulemusena selgus, et veel 500 aastat tagasi oli see ala põllumaana kasutusel ja loomi karjatati seal veel 300 aastat tagasi. Metsa ökosüsteemi taastumise dünaamika võib võtta aastasadu ja selle protsessi mõistmiseks võib õietolmuanalüüsist palju abi olla. (lk 12)
• Üheks mõjuriks, millele 1980ndatel rohkem tähelepanu pöörati, oli soo või järve suurus. Teedrajavaks oli George Jacobsoni ja Richard Bradshaw artikkel (1981), milles nad esitasid mudeli, näitamaks, kuidas uuritava järve suurus mõjutab erinevate õietolmukomponentide osakaalu. Oluliseks piiriks, kus toimusid muutused osakaalus, oli selle mudeli järgi 100–300 m. Sellest väiksema läbimõõduga uurimisala puhul oli ülekaalus lokaalne komponent (kuni 80%) ja lähikondliku õietolmukomponendi osa oli ca 10%. Alates uurimisala diameetrist 300 m muutus ülekaalukaks regionaalne komponent (ca 75%). See töö oli küllaltki revolutsiooniline, sest kuigi ka varem oli püütud selgitada, miks väiksemate objektide setete õietolmuprofiilid omavahel erinesid, siis nüüd said need mõtted teoreetilise kinnituse. (lk 16-17)
• Õietolmuanalüüsi saja aasta jooksul on oluliselt muutunud andmete interpreteerimine, lisandunud on mudelid ja statistiliste meetodite kasutamine. Kuid ei ole oluliselt muutunud proovide ettevalmistus ja töö mikroskoobiga ega ka proovide kättesaamine pole oluliselt lihtsamaks läinud. Andmete interpreteerimine eeldab meetodi kasutajatelt endiselt väga laia kompetentsi – atmosfääri füüsikat mõistmaks õietolmu levikut, taimeökoloogiat, klimatoloogiat, arheoloogiat, mullateadust jne. Kuigi on lisandunud sadu õietolmudiagramme, mis paistavad silma üha suureneva detailsusega, pole järelduste tase sageli sellele tööhulgale veel vastav. Kasutatavad statistilised meetodid tulemuste interpreteerimiseks loovad küll suurepäraseid võimalusi andmete töötlemiseks, kuid nende väljundi usaldusväärsus sõltub ikka analüüsi enda alustest. (lk 19-20)
  • Tiiu Koff, "Sada aastat õietolmuanalüüsi arengut maailmas ja Eestis", Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat = Yearbook of the Estonian Geographical Society, nr 42, aprill 2017, lk 7-22