Aila Meriluoto

Aila Marjatta Meriluoto (1980. aastast Meriluoto-Paakkanen; 10. jaanuar 1924, Pieksämäki, Soome – 21. oktoober 2019, Helsinki) oli soome luuletaja, kirjanik ja tõlkija.

Aila Meriluoto, 1950ndad.

LuuleRedigeeri

Tsitaadid on tõlgitud väljaandest: "Kootut runot" ("Kogutud luuletused"), Porvoo, Helsinki: Werner Söderström Oy, 1976.

"Klaasimaal"Redigeeri

Luuletused Aita Meriluoto esikkogust "Lasimaalaus" ("Klaasimaal", 1946, praeguseks on ilmunud vähemalt 14 trükki).


Surma kõledat palet
tundsin ammugi enne,
kui üldse aimata võisin,
milline elu on.

Sestap ei seisa ma täna
väravas valvates, millal
ükskord "Prints Elu" saabub
- ja edasi minna võib.
...

  • "Täna" ("Tänään", lk 9-10)


Väike on kõik öö peopesal,
väikesed mered ja aastasajad,
tornid, mis päevadel püstitatud,
väikesed vägevad rahvahulgad...

Päeva päädides viimaseks viivuks
piiluvad pooleldi suletud silmil:
väändunud vormides seisavad asjad,
kõikjal paistavad kõverad peeglid.

Vaatavad kätt ja ütlevad: tugev.
Vaatavad tööd ja ütlevad: vägev.
Aga öö pihk on alati valla.
...

  • "Öö peopesal" ("Yön kämmenellä", lk 11-12)


Nii seisma jäi torm ja hääletu vaikus
langes maha kui Jumala surnud käsi.
...

  • "Orelivare" ("Rauniourut", lk 20-22)


...
Olen vaid maadligi lilleõis,
ei kanna lehti, ei aja ma juurt.
Taevas mu kohal on otsata suur.
Imeline on olla väike,
olla kui kausike üsna väike
tulvil rahu.

  • "Kaks kaussi" ("Kaksi maljaa", lk 26-27)